• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    T?ehhi sai uue peaministri

    Poliitiliselt sõltumatu Tosovsky on T?ehhi teine peaminister pärast T?ehhoslovakkia lõhenemist ning ta võtab ameti üle viis ja pool aastat ametis olnud Vaclav Klausilt, kes oli sunnitud partei valimiskampaania rahastamise ümber puhkenud skandaali tõttu novembri lõpus ametist tagasi astuma.
    Presidendilossis peetud ametissenimetamise tseremoonial ütles Tosovsky, et ta võttis ameti vastu presidendi korduva pealekäimise ja riigi sisepoliitilise arengu tõttu. Ta ütles, et peab oma ülesandeks olukorra kiiret stabiliseerimist ning et tema kabinet saab üksnes piiratud võimu- ja tähtajamandaadi. Arvestades tema ettevaatlikku tegutsemist keskpangas oldud kaheksa aasta jooksul, ei oodata Tosovskylt mingeid radikaalseid poliitilisi muudatusi. Oma tulevase valitsuse koosseisu ta ei tutvustanud, rõhutas üksnes, et Vaclav Klaus sinna ei kuulu.
    Valitsuse suurimaks prioriteediks nimetas Tosovsky majanduskasvu taaselustamist, samuti riigi ühinemist Euroopa Liidu ja NATOga.
    T?ehhi krooni kurss tõusis ja aktsiaturg stabiliseerus pärast Josef Tosovsky peaministriks nimetamise uudist. Kolmapäeval oli T?ehhi krooni kurss Saksa marga suhtes 19,302, mis oli kõrgeim tase pärast Klausi valitsuse tagasiastumist novembri lõpus. Krooni tugevnemine näitab, et majandus- ja finantsringkonnad usaldavad uut peaministrit. 50 juhtiva ettevõtte PX 50 indeks kerkis 5,6%.
    Kuid Josef Tosovskyl on ka tugev poliitiline toetus. Teda toetavad kaks valitsusse kuulunud väiksemat parempoolset parteid täielikult ja Klausi ODS-erakond osaliselt, samuti opositsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid. Kuid pikaealist valitsust tal ilmselt kokku panna ei õnnestu, kuna paljud erakonnad pooldavad ennetähtaegsete valimiste korraldamist.
    Välisasjatundjad on Tosovsky suhtes üsna kriitiliselt meelestatud. «Töötades enne keskpanga juhtima asumist Londonis, ei saanud ta täielikult aru panganduse reguleerimise ja järelevalve keerulisest korraldusest. See on ka üks põhjus, miks tal ei õnnestunud keskpanga juhina reguleerida T?ehhi pankade tegevust, ehkki ta kaitses keskpanga sõltumatust valitsusest hästi,» sõnas üks kriitik.
    Turumajandusreformide imelapsena tuntud T?ehhil on olnud tänavu tõsiseid majandusprobleeme. Keskpank oli sunnitud mais krooni kursi vabaks laskma, sest välisinvestoreid kohutas kasvav kaubandus- ja jooksevkontopuudujääk. Sellele järgnes kiire krooni kursi langus.
    Järgmisel aastal seisab riigil ees hindade liberaliseerimine. Energia ja kütuse käibemaks tõuseb jaanuaris viielt protsendilt 22 protsendile, sigarettide ja alkoholi aktsiisid tõusevad samuti. REUTERS-BNS-KL-FT-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvasid palgad üle 8 protsendi
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Hepsori juht: ostjad on hinnatõusu vastu võtnud
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.