Euroopa Liitu pürgiva Poola hirmudest ja rõõmudest

Euroopa komisjon ja liikmesriikide valitsused on otsustanud, et Poola kuulub nende riikide hulka, kellega 1998. a kevadel alustatakse liitumisläbirääkimisi.

Pisut enne rõõmustavat sõnumit Luksemburgist keelati sanitaarkaalutlustel Poola piimatoodete import Euroopa Liitu. See on tõsine hoop piimatootjatele, kellele EL tähendas aastas 300 mln ECU suurust turgu ning esimene kord, kui Poolal tuleb tõsiselt silmitsi seista ELi nõudmistega.

Osa toodangust püütakse realiseerida siseturul ning eksport ümber suunata SRÜsse ja Baltimaadesse. Kevadel vaatab EL impordikeelu üle ja teeb uue inspekteerimise.

Poola ise on karmistanud nõudeid Euroopa Liidu lihatoodete transiidivormistuses ja liha sissevedavale transpordile, tekitades nurinat Euroopa Liidu eksportööride ja transpordifirmade seas. Need väidavad, et tegu on Poola vastukäiguga piimatoodete impordikeelule.

Briti söekaevurid ja terasetöösturid nurisevad, et Poola müüb tooteid Euroopa Liidu turule dumpinghindadega ning nõuavad Poola söele ja terasele kõrgemaid tolle.

Veel selle aasta kevadel oli Poolal vaidlus Hispaaniaga tsitruseliste käibe- ja tollimaksu osas.

Detsembris inspekteeris EL ka Poola lihatööstust, et kontrollida selle vastavust ELi ekspordinõuetele.

Probleeme ja vaidlusi on juba täna. Homme muutuvad need liitumisläbirääkimiste subjektiks.

Euroopa komisjoni ja lääne analüütikute hinnangul võiksid esimesed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Euroopa Liidu täisliikmeks saada 2004.--2005. aastal. The Economist Intelligence Unit (EIU) prognoosib, et Poola saab Euroopa Liitu aastal 2005, kuid Poola elustandard ei jõua ELi tasemele veel niipea.

Probleemid Poola majanduse ümberstruktureerimisel jätkuvad ka pärast aastat 2005. Poola jätkab tõenäoliselt kaevanduste subsideerimist ning terasetööstuse ja põllumajanduse kaitsmist tollide ning eksporditoetustega.

Samas prognoosib EIU, et Poolast saab 2005. aastal Euroopa suurim autoturg, telekommunikatsioonid ja pangandus saavutavad lääne taseme ning Poolas toodetud tarbekaupade kvaliteet ei jää alla arenenud tööstusriikides valmistatule.

EIU sõnul suudaks Poola saavutada 10--12protsendilise majanduskasvu, kui valitsuse reformid oleks kiiremad. Eriti mõjutab majandusarengut pensionireformi venimine.

Lodzi LIFEA instituudi analüüsi järgi kiirendaks varajane liitumine Poola majanduskasvu, tähendades suuremat sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta, isikliku tarbimise ja heaolu kasvu ning madalamat inflatsiooni.

Liikmelisus ergutaks välisinvestoreid ning Poola saaks raha subsiidiumide näol Euroopa Liidu strukturaalsetest fondidest, mida hädasti vajaks nii põllumajandus kui terase- ja söetööstus. Toetused oleks võrreldavad summaga, mida sai omal ajal Hispaania.

Poola ekspordimaht kasvaks, sest barjäärid kauplemisel Euroopa Liiduga kaoksid. Välisinvesteeringutega kaasneva tehnoloogilise restruktureerimise tõttu paraneks ka ekspordi konkurentsivõime. Zloti tegelik vahetuskurss jõuaks ostujõu pariteedile lähedale.

Pessimistlikumad näevad aga kiirel liitumisel Euroopa Liiduga tõsiseid probleeme. Näiteks suureneks turu avatuse korral järsult kaubandusdefitsiit.

Saksa majandusuuringute instituut Berliinis leiab, et Euroopa Liiduga ühinedes maksab Poola esimestel aastatel tarbimise langusega ning põrkub kokku vajadusega ümber kvalifitseerida viis miljonit töölist majanduse neist sektoritest, mis ELiga ühinedes ei pea vastu ühisturu konkurentsile.

Eriti keeruline on Poola põllumajanduse ühildamine ELi tingimustega, leiab instituut.

Esiteks efektiivsuse osas, kus Poola farmi keskmine suurus on 8 ha ning vähe kasutatakse modernset tehnikat.

Teiseks ei vasta tootmistingimused ELi nõuetele ei kvaliteedi ega sanitaartingimuste osas. Hinnanguliselt läheks kolmandik Poola talumajapidamistest pankrotti ja töö kaotaks 800 000 inimest.

Põhjalikult uurib Poola ELi-valmidust suvel avaldatud komisjoni arvamus, mille kohaselt erastamine on olnud aeglane, finantsteenuste sektor vähe arenenud ja pangandus vajab täiendavaid reforme. Pingutusi tuleb teha põllumajanduse, transpordisüsteemi ja keskkonnakaitse moderniseerimisel, tõhustada korruptsioonivastast võitlust ja viia läbi administratiivreform. Positiivsest küljest tõstab Agenda 2000 esile Poola kiiret majanduskasvu ja suurt välisinvesteeringute taset.