Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iseenda erastamine
- Eks ole varemgi -- küll naljatamisi, küll tõsimeeli -- soovitatud, et riikliku erastamisagentuuri viimane tehing võiks olla erastamisagentuuri enda erastamine.
Et sellistel pakkumistel on kaalu, näitab erastamisagentuuri nõukogu möödunudkolmapäevane otsus: järgmise aasta lõpuks peab agentuur olema erastatud. Tuleb rõhutada, et tegemist oli üksmeelse otsusega. Ning kiiduväärt otsusega.
Nõukogu esimehe, majandusminister Jaak Leimanni hinnangu kohaselt ei kujuta selline arengustsenaarium endast midagi erakordset. Kui minister viitab tendentsist rääkides tehnilise järelevalve inspektsiooni ja osa standardiameti üleminekule eraõiguslikule süsteemile, siis Äripäev on omalt poolt sinna ritta seadnud veel ka näiteks tolliameti ja maksuameti. Miks mitte neidki erakätesse anda?
Erastamisagentuuri puhul ilmselt tekitab suurima diskussiooni see, mida siis eraagentuur õigupoolest tegema hakkab. Müüb kogemust, erastab veel jäänud riigivara, kontrollib seniste lepingute täitmist, täidab munitsipaalsektori tellimusi, pakub välja Leimann.
Ungari erastas oma erastamisagentuuri juba mitu aasta tagasi ja seal töötab skeem hästi, lisab EEA peadirektor Väino Sarnet Eesti Päevalehes.
Kolmapäeval mahapandud tähtaja lähenedes võib muidugi kuumaks teemaks muutuda see, kes selle erastamise konkreetselt korraldab ja kui kallis ettevõte on. Kui endaerastamine mingil põhjusel ka mängust välja jääb, siis aastatega saadud kogemuse ja kujunenud kaubamärgi väärtust oskab tõepoolest ehk agentuur ise kõige paremini hinnata.