Rahaturg on kinnisvaraturu suurim mõjutaja

Selleaastane kiire majandustõus andis positiivse tõuke ka kinnisvaraturule. Kuigi aasta alguses ennustati, et keskmine hinnatõus jääb sellel aastal eelmise aastaga enam-vähem samale tasemele, võib aastavahetuse künnisel tõdeda, et hinnakasv ületas kõik prognoosid.

Eelmisel aastal kasvasid Tallinna korterite hinnad keskmiselt 11%, sel aastal ulatub korterite hinna keskmine tõus 20 protsendini. Seejuures kasvasid möödunud aastal kiiremini kesklinna korterite hinnad -- ca 20%, tänavu jäi kesklinna korterite hinna tõus 8 protsendile.

Kesklinnaga võrreldes läbisid ligikaudu kolm korda suurema tõusu äärelinna korterite hinnad. Varasematel aastatel oli nõudlus suuremate korterite järele väike, sel aastal tõusis huvi ka suuremate elamispindade vastu. See näitab elatustaseme olulist paranemist -- korteri või maja ostmine pole enam jõukohane ainult väikesele osale jõukamast elanikkonnast, elamistingimusi on hakanud aktiivselt parandama ka keskmise sissetulekuga inimesed.

Muutusi kinnisvaraturul põhjustasid eelkõige muutused rahaturul. Aasta alguses oli esimeseks mõjuriks EVP-laen, mida anti õigusjärgsete omanike majades elavatele üürnikele. See muutis korterid likviidsemaks ja paremini kaubeldavaks.

Teiselt poolt muutusid eluasemelaenud varasemate aastatega võrreldes väga kergesti kättesaadavaks. Vallandus tõeline laenubuum. Pangad jagasid laenuraha üsna valimatult ja trumpasid klientide võitmiseks üksteist üle, kontrollimata piisavalt laenajate maksevõimet.

Aasta esimesel poolel kergitas USA dollari kursi tõus hindu äärelinnas, eelkõige Lasnamäel.

Oma jälje jättis kindlasti ka aktsiahindade tõus, sest börsil teenitud raha paigutati osaliselt kinnisvarasse.

Aasta lõpus jahutas senist eufooriat rahaturu kriis, mille tulemusena muutus pankade laenupoliitika konservatiivsemaks. Ehkki aktsiate hinnad tõusevad taas hoogsalt, mõjutab börs kinnisvaraturgu siiski vähe. Ehk vaid sedavõrd, et börsilangus taltsutas investorite hoogu ja nii mõnigi valib edaspidi raha paigutamiseks väiksema riskiastmega võimaluse.

Järgmiseks aastaks ennustavad eksperdid kinnisvara hindade kasvu aeglustumist kõigis sektorites. Kui arvestada prognoosi, et tegeliku majanduslanguseni on Eestis aega veel vähemalt kaks aastat, peaks hinnatõus jätkuma ka ülejärgmisel aastal