• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahaturg on kinnisvaraturu suurim mõjutaja

    Selleaastane kiire majandustõus andis positiivse tõuke ka kinnisvaraturule. Kuigi aasta alguses ennustati, et keskmine hinnatõus jääb sellel aastal eelmise aastaga enam-vähem samale tasemele, võib aastavahetuse künnisel tõdeda, et hinnakasv ületas kõik prognoosid.
    Eelmisel aastal kasvasid Tallinna korterite hinnad keskmiselt 11%, sel aastal ulatub korterite hinna keskmine tõus 20 protsendini. Seejuures kasvasid möödunud aastal kiiremini kesklinna korterite hinnad -- ca 20%, tänavu jäi kesklinna korterite hinna tõus 8 protsendile.
    Kesklinnaga võrreldes läbisid ligikaudu kolm korda suurema tõusu äärelinna korterite hinnad. Varasematel aastatel oli nõudlus suuremate korterite järele väike, sel aastal tõusis huvi ka suuremate elamispindade vastu. See näitab elatustaseme olulist paranemist -- korteri või maja ostmine pole enam jõukohane ainult väikesele osale jõukamast elanikkonnast, elamistingimusi on hakanud aktiivselt parandama ka keskmise sissetulekuga inimesed.
    Muutusi kinnisvaraturul põhjustasid eelkõige muutused rahaturul. Aasta alguses oli esimeseks mõjuriks EVP-laen, mida anti õigusjärgsete omanike majades elavatele üürnikele. See muutis korterid likviidsemaks ja paremini kaubeldavaks.
    Teiselt poolt muutusid eluasemelaenud varasemate aastatega võrreldes väga kergesti kättesaadavaks. Vallandus tõeline laenubuum. Pangad jagasid laenuraha üsna valimatult ja trumpasid klientide võitmiseks üksteist üle, kontrollimata piisavalt laenajate maksevõimet.
    Aasta esimesel poolel kergitas USA dollari kursi tõus hindu äärelinnas, eelkõige Lasnamäel.
    Oma jälje jättis kindlasti ka aktsiahindade tõus, sest börsil teenitud raha paigutati osaliselt kinnisvarasse.
    Aasta lõpus jahutas senist eufooriat rahaturu kriis, mille tulemusena muutus pankade laenupoliitika konservatiivsemaks. Ehkki aktsiate hinnad tõusevad taas hoogsalt, mõjutab börs kinnisvaraturgu siiski vähe. Ehk vaid sedavõrd, et börsilangus taltsutas investorite hoogu ja nii mõnigi valib edaspidi raha paigutamiseks väiksema riskiastmega võimaluse.
    Järgmiseks aastaks ennustavad eksperdid kinnisvara hindade kasvu aeglustumist kõigis sektorites. Kui arvestada prognoosi, et tegeliku majanduslanguseni on Eestis aega veel vähemalt kaks aastat, peaks hinnatõus jätkuma ka ülejärgmisel aastal
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvasid palgad üle 8 protsendi
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Hepsori juht: ostjad on hinnatõusu vastu võtnud
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.