Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vasara müügiraha kadunud

    «Kui Veike poleks mõista andnud, et Imre Arakas on tema äripartner, oleks ta ilmselt ammu maha löödud,» väidab advokaat Tiit Vajak.
    «Kui Vajak on end sidunud pättidega, siis on see tema asi,» pareerib Jaak Veike süüdistusi. Viimastel kuudel on Veike koos äripartnerite Ahti-Kullervo Jõgi ja Renaldo Kirsiga tõusnud ajakirjanduse huviorbiiti kui ettevõtete aktsiate kokkuostjad.
    Imre Arakas ise, kellega seotust püüavad Veike ja Vajak vastastikku kaela määrida, on viimastel kuudel viibinud välismaal, väidetavalt Hispaanias. Kui veel neljapäeval asus Arakas ja tema mobiiltelefon väljaspool Eestit, siis reedel vastati samal numbril juba eesti keeles: telefon pole sisse lülitatud või asub väljaspool võrgu teeninduspiirkonda.
    Veike, Jõgi ja Vasara viimase juhataja Renaldo Kirsi esindaja advokaat Rein Niitsoo auto all reede hommikul plahvatanud pommi hävitusjõud oli väike, tegu oli hoiatusega. Niitsoo kinnitas pärast plahvatust: «Ma ei oska kedagi kahtlustada.»
    Pole välistatud, et Niitsoo oli midagi sellist ette aimanud, viimasel nädalal oli ta palunud oma haigusele viidates edasi lükata mitu kohtuprotsessi, kus pidi osalema.
    Tiit Vajak kinnitab, et oli andnud Imre Arakasele ja tema kompanjonidele umbes kümne miljonit krooni rahast, mis laekus Vasara haldushoone müügist. «Ma pidasin seda õiglaseks,» lisab Vajak.
    Ülejäänud raha -- teise kümme miljonit krooni -- kandnud ta aga firma Atlas Mortgage arvele. Kõnealuse firma dokumendid tõi Vajaku kätte Jaak Veike, allkirjaõiguslikke isikuid oli algul kolm: Vajak, Veike ja Renaldo Kirs.
    «Atlas oli meie firma, kusjuures õigused tulenesid esitajaaktsiatest. Vajak on selle meie käest varastanud,» ütleb Kirs. Vajak eitab sellelaadseid väiteid. Tõsi, Atlas Mortgage Inc kogu dokumentatsioon on Vajaku käes, kellel on tänaseks ainsana ka allkirjaõigus.
    Kui Imre Arakas tänavu kevadel mõrvas kahtlustatavana 220 000kroonise kautsjoni vastu kuni seni toimumata kohtuni vabaks lasti, said Vajak, Veike ja Arakas kokku Õismäe toidutares. Vajaku väitel oli Arakas siis Veikele mõista andnud, et kuna nad koos hakkasid Vasara majaga tegelema, tuleb ka tulud pooleks jagada.
    Veike eitab kokkumängu Arakasega, tuues välja hoopis uue versiooni: Vajak olevat Arakasele kõvasti võlgu olnud. «Kui Vajak maksiski oma võlgu meie rahast, siis on see tema mure, meie tahame kogu oma raha ikkagi kätte saada,» sõnab Veike.
    «Oleme oma tehinguid teinud vaid kolmekesi -- mina, Jaak Veike ja Ahti-Kullervo Jõgi --, rohkem finantspartnereid meil ei ole,» väidab Kirs. «Vajak kuritarvitas meie usaldust. Alles siis, kui hakkasime Vajaku tausta uurima, selgus, et ta on teisigi petnud.»
    Kirs osutab läinud teisipäeval Sõnumilehte pandud kuulutusele, milles Veikele, Jõgile ja Kirsile kuuluv OÜ Frio Investeeringud palub «ühendust võtta inimestel, keda on petnud hr Tiit Vajak».
    Vajak ise peab petturiks hoopis Veiket. Advokaadi sõnul olevat Veike saatnud tänavu aprillis ASi Divec juhi Erik Vallaste abiga Vasara maja vahepealse omaniku Henbury Consulting Inc asutaja Herald Trust Ltd nimel faksi, võltsides nii Herald Trusti faksipealdist, numbrit, väljatrüki kuupäeva kui ka allkirja. Nimetatud faksi lisaks olevat olnud Henbury direktorite nõukogu otsus eelmise aasta 1. septembrist, mille kohaselt Veike direktoriks nimetati ja aktsiakapitali laiendamise teel 90 protsendi aktsiate omanikuks sai.
    Veike tunnistab, et kui oli selgunud Vasara maja lõppostja, kinnisvaraärimehe Priit Kajari juhitav AS Demades, ei soovinud viimane astuda tehingusse offshore-firmaga. Seepärast asutatigi Henbury tütarfirmad, ASid Xatox ja Rolamos. «Vajak oli lubanud Xatoxi äriregistrisse kanda, kuid ei teinud seda. Seepärast viisingi ise paberid sisse,» selgitab Veike.
    Registrikanne ASi Xatox kohta tehti alles tänavu mais pärast seda, kui maja oli juba läinud Demadese omandusse. 27,8 miljoni kroonise aktsiakapitaliga ASi Xatox juhatajaks sai äriregistri andmeil Veike ise, nõukogu esimeheks Jõgi. Omanikuks on märgitud Marshalli saartel registreeritud Henbury Consulting, Briti Neitsisaartel registreeritud Henbury Consultingi tütarfirma. Veike enda sõnul kuulub 90 protsenti Henbury aktsiatest talle ja 10 protsenti Tiit Vajakule. «Vajaku osalus tähendab tegelikult kokkulepitud tasu,» lisab Veike.
    Vajak väidab aga kindlalt, et Henbury omanik oli ja on Herald Trust. Veike seotust Xatoxiga ei saa Vajak ometi eitada, seda enam, et äriregistris on eelmise aasta oktoobrist pärit Vajaku kui Neitsisaarte Henbury esindaja ja Veike kui Xatoxi esindaja kokkulepe mitterahalise sissemakse -- 27,8 miljonit krooni maksva Vasara hoone -- tegemise kohta aktsiakapitali.
    Tänaseks on Vajakust saanud Veike süüdistaja, tema avalduse põhjal on keskmajanduspolitsei algatanud kriminaalasja «Veike poolt Xatoxi aktsiate ja varade ebaseadusliku hõivamise faktis».
    Äriregistrile esitatud Vajaku taotluse põhjal on Jõgi ja Veike Xatoxi juhtorganitest kõrvaldatud, nõukogu liikmeteks on nüüd Vajak ise ja tema kolleeg jurist Tõnu Tuulas. Taotluse aluseks olnud Xatoxi erakorralise üldkoosoleku otsuste tühistamiseks on esitanud kohtule hagiavalduse OÜ Frio Investeeringud.
    Vasara maja müügiketi esimene lüli oli AS Hõbemaran, mis Vajaku väitel loodi algselt selleks, et Maakri tänaval Agrolinda majas ruume rentida ja kulinaariatooteid valmistada. Arakas on ise tunnistanud, et ta oli Hõbemaranis tööl ekspediitorina.
    Pea kõik Vasara majaga seotud asjaosalised tegelesid ka kõmu tekitanud Agrolinda maja müügiga Maakri tänaval. Vajak oli seotud Robert Silajevi ja Tõnis Porgandiga, kes senistelt 51 protsendi aktsiate omanikelt Paul-Osmar Soidlalt ja Paul Orupõllult aktsiapaki väidetavalt ebaseaduslikult üle võtsid. «Minu suhetesse Porgandi ja Silajeviga ajas kiilu Veike, see on tema stiil,» tunnistab Vajak.
    Porgandilt ostis maja Märt Joller, kes selle seejärel Jaak Veikele 7 miljoni eest edasi müüs. Pärast vahetehinguid jõudis maja lõpliku ostjani, kes leiti taas mitme panga usaldusisiku Priit Kajari abiga. Müügihind oli 29,5 miljonit.
    «Veike ja Arakas istusid tollal ühe laua taga, ka teenitud raha läks jagamisele,» väidab Vajak. «Arakasel oli ilmselt mingi osa asjade klaarimisel, ta aitas mindki välja sellest hullumeelsusest, mis minu ümber pärast Agrolinda maja müümist puhkes.»
    «Mina pole Arakasega kunagi ühtegi äri teinud,» jääb Veike endale kindlaks. Tema äripartner Jõgi aga lisab: «Kui ma pärisin Vasara maja müügist saadud raha järele, ütles Vajak mulle, et tema ei karda kedagi, teda kaitseb Arakase katus.»
    «Enne kui Veike hakkab Vasara maja eest raha nõudma, peab ta tõestama, et tal sellele rahale üldse õigus on,» ütleb Vajak.
    «Vajak jättis spetsiaalselt ASi Rolamos äriregistrisse kandmata,» vaidlustab Vajaku väiteid Veike. «Sundlikvideerimisega kaovad nii firma ise kui ka võlad.» Väidetavalt on olemas helilint, kus Arakase kompanjon Peep Maiste tunnistab: «Panime Vasarale tünni.»
  • Hetkel kuum
Endine amazonlane: vaikiv klient võib anda ärile surmahoobi
Iga veebipood, mis soovib oma teenuse taset paremini mõista ning seda parandada, peab murdma klientide vaikimise müüri, kirjutab e-äri asjatundja, Printify tegevjuht, varem Amazoni ELi suuna jaekaubandust juhtinud Yatin Bassi.
Iga veebipood, mis soovib oma teenuse taset paremini mõista ning seda parandada, peab murdma klientide vaikimise müüri, kirjutab e-äri asjatundja, Printify tegevjuht, varem Amazoni ELi suuna jaekaubandust juhtinud Yatin Bassi.
Investor Toomas sai tunnustuse koos teiste rahatarkuse eestvedajatega
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: itaallasest talumees leidis Eestist naise ja hea ärivõimaluse
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Eesti ärimees sai Soomes suure pettuse eest vanglakaristuse
Soome esimese astme kohus mõistis Soome Noortefondi endise juhi rahakuritegudega seoses kuueks aastaks vangi ja sama juhtumi käigus sai karistuse ka Eesti ärimees Veljo Kuusk.
Soome esimese astme kohus mõistis Soome Noortefondi endise juhi rahakuritegudega seoses kuueks aastaks vangi ja sama juhtumi käigus sai karistuse ka Eesti ärimees Veljo Kuusk.
Riigikassa kavatseb osa riigi kriisivarudest börsile paigutada
Praegu ainult võlakirjadesse raha paigutav stabiliseerimisreserv saab võimaluse panna osa rahast maailma indeksifondidesse.
Praegu ainult võlakirjadesse raha paigutav stabiliseerimisreserv saab võimaluse panna osa rahast maailma indeksifondidesse.