Börsifirmade kasumid alla

Sügis on läbi ja lehed lange-nud. Talverahu asemel on aga kätte jõudnud hoopis börsiettevõtete 1997. aasta kasumiprognooside langetamise kõrghooaeg.

Seni on kasumiprognoosi alandanud kaheksa börsi põhi- või lisanimekirja kuuluvat firmat, kuid neid võib lisanduda veelgi. Äripäeva arvates kahandab selline olukord investorite usaldust börsi vastu.

Ehkki prognoosi muutmises ei ole midagi erakordset, toonitab kasumiprognooside massiline alandamine, et suure osa Eesti börsiettevõtete juhtimises, eeskätt finantsjuhtimises, on võetud lubamatult kõrgeid riske.

On selgemast selgem, et kui kolmandik börsifirmadest ei pea oma lubadustest kinni, on sellega tugev vari heidetud kogu börsile. Peale lihtsalt möödapaneku võib selle taga näha ka tahtlikku kasumimulli paisutamist ehk sulaselget turuga ja investoritega manipuleerimist.

Kõige ebameeldivam ongi asjaolu, et tegemist ei ole ühe-kahe üksikjuhtumiga. Viimase kolme nädala jooksul on oma tänavust kasumiprognoosi alandanud pooled Tallinna väärtpaberibörsi põhinimekirjas noteeritud ettevõtetest: Baltika (--28%), EMV (--15%), Forekspank (--12%), Tallinna farmaatsiatehas (--28%), Eesti Ühispank (--30%) ning langusrekordi püstitanud Tallinna Pank. Viimatinimetatu vähendas prognoosi koguni 44 protsenti: 71,5 miljonilt kroonilt 40 miljonile kroonile. Neile lisandub veel kaks ettevõtet lisanimekirjast: EVEA Pank (--13%) ja Klementi (--24%). Kaudselt võib samasse seltskonda arvata ka Hoiupanga, kes jättis küll panga kasumiprognoosi muutmata, kuid alandas märgatavalt grupi oodatavat kasumit.

Kasumiprognoosi vähendamist põhjendatakse peamiselt börsikrahhiga. Tõsi, et sügisesi sündmusi rahaturul ja börsil oli raske ette näha. Kuid vastukaaluks peab ütlema, et kuigipalju polnud ilmselt neidki, kes oleksid ette aimanud suvist börsibuumi.

On veel mõneti mõistetav, kui börsikrahhi sirmi varju poevad pangad. Kuigi nende puhul näitab see eeskätt selgelt oskamatust riske hajutada. Küll aga ei tohiks muutused börsil praegu olulist mõju avaldada tööstusettevõtetele. Kui lepingud on sõlmitud ja tootmine käib, peaks need loodetud kasumi igal juhul välja teenima. Küllap on või olid neil firmadel vastupidiselt väidetule siiski suured aktsiaportfellid, mis siis märgatavat kahjumit kandsid. Kuidas muidu seletada 3--5protsendist majanduskasvu aluseks võttes tehtud kasumiprognooside luhtumist olukorras, kus tegelik majanduskasv on mitu korda kõrgem.

Tänavust kasumiprognoosi börsitõusust ajendatuna üles hinnates olid mitmed ettevõtted ise kindlasti samasuguse eufooria küüsis kui nende aktsiaid omandanud väikeinvestorid. Esimesed, suhteliselt konservatiivsed prognoosid pühiti justkui peast ning asendati ülimalt optimistlikega. Näiteks Ühispanga ja Tallinna farmaatsiatehase vahepealseid kasuminumbreid võib praegu hinnata selgelt kui laestvõetud vastutulekut publiku soovile.

Käsikäes uutele võitudele sammumise asemel hakkas aga börs langema ning loodetud finantstulud pöörasid finantskuludeks. See tõi esile, et enamik ettevõtteid on ilmselt kasumiprognoosi sisse kirjutanud rea pealkirjaga «ime». Justkui jõuluvana kingikotti oodates viivitati selge hävingu olukorraski kasumiprognoosi ümberhindamisega veel viimase hetkeni. See lubabki teha järelduse, et eelnimetatud ettevõtetega pole kasumialandajate rivi veel sugugi lõppenud.