Mati Polli ohjab Eesti metsaäri

Artikkel

- Uudised
- 23. detsember 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mati Polli ohjab Eesti metsaäri
Metsaettevõtjad kiruvad Sylvester Grupi juhi Mati Polli jõulist stiili, partnerid tunnustavad tema strateegivaistu.
«Polli on Eesti parim metsaspetsialist,» kiidab laenuandja Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt. «Samas hea praktik,» lisab kursusekaaslane EPA päevilt Tõnis Mäerand, kes juhib Sylvesteri osalusega metsavarumisfirmat Forestex.
«Tasakaalukas, ei tee lollusi,» loetleb Allan Ventsel Hansapanga ettevõtete finantseerimise osakonnast.
«Agressiivne, mina temaga koos äri teha ei saa,» vastandub puidufirmade grupi Rait juht Pärt Ruttas. «Tal jääb kohe kripeldama, kui mul ka hästi läheb.»
Sylvester soovib jagada teistega informatsiooni, mida valdab, ütleb Mati Polli. «Näeme kõrvalt teiste olukorda ja oskame pakkuda lahendusi, sest oleme ka ise kriise üle elanud,» räägib ta. «Eestlane aga arvab, et teine tema vara himustab.»
1990. aastal monopoolse vahendusfirma Estimpex kõrvale puidu ekspordiks loodud Sylvesterist on nüüdseks kasvanud firmade grupp, mille kaudu liigub viiendik Eestis aastas raiutavast viiest miljonist tihumeetrist metsamaterjalist.
Sylvesteri tänavune käive on 535 miljonit krooni ja grupi konsolideeritud käive ligi kolmveerand miljardit krooni. Peale metsavarumisfirmade omab Sylvester osalust saetööstustes, liimpuitplaadi tööstuses. Sel sügisel osteti endine ETK Mööbli Aruküla mööblivabrik.
Sylvesteri edu pandiks peetakse Polli taga seisvat meeskonda, kellest mitmed on käinud Polliga EPAs ühel kursusel. Ainuke Sylvesteri eelis on, et oleme ise aktiivsed, rõhutab Sylvesteri turundusdirektor Kaido Jõeleht. «Kui vaja, töötame 16 tundi,» lisab ta.
Sylvester asutati aastal, kui riik esmakordselt lubas ka erafirmadel osta kasvavat metsa. «Meie esimene lank oli sookaasik Läänemaal, mida 20 aastat keegi raiuda ei soovinud,» räägib Jõeleht, kes tollal Estimpexis töötas. Polli oli sel ajal riikliku metsakorralduskeskuse juhataja.
Lank raiuti käsitsi, puud veeti metsast välja kolhoosilt laenatud sõnnikuveo kärudega. Esimene raie andis 2000 tihumeetrit paberipuud, mis bartertehinguga eksporti läks. «Saime osta esimesed lõikurid,» meenutab Jõeleht.
Võrdluseks -- tänavu, seitse aastat hiljem, investeeris Sylvester 300 miljonit krooni.
«Superkujud,» ei ole Neivelt kiitusega kitsi. «Sylvesteri meeskonna saavutust ei ole keegi osanud õieti hinnata,» kahetseb ta.
Siin on üks põhjus ka Mati Polli kinnine iseloom. «Ta ei ava end lõpuni kellelegi,» räägib endine metsaliidu president ja eraettevõtja Mart Erik, kes Pollit samuti ülikoolipäevilt tunneb.
«Ma ei oska suhelda ajakirjanikega ja pole kasutanud selleks suhtekorraldaja abi,» tunnistab Polli, soostudes esimesel kohtumisel vestlema vaid siis, kui diktofon kinni.
Ka metsatööstuse liidu juhatuse esimeheks valimise järel ei soovinud ta liidu pöördumisi kommenteerida. «Ta on hellaks tehtud, sest kõiges, mis metsanduses on viltu, süüdistatakse Pollit,» on väitnud liidu juhatuse liige Rootsi kontserni MoDo Eesti metsavarumisfirma MoDo Mets juht Erki Unn.
Riigi metsaametnikega on Polli konfliktis pikemat aega. Vastasseis muutus ületamatuks, kui metsaametnikud sügisel jõustunud uut riigimetsa müügi korda välja töötama hakkasid.
Osa saetööstureid süüdistab Pollit, et ta esineb metsatööstuse liidu juhina vaid oma grupi huve silmas pidades, nurjates kompromissi riigiametnikega.
«Läbirääkimisi ei toimunud, vaid üksteist loobiti poriga,» märgib Pärt Ruttas, nimetades metsatööstuse liitu Polli koduklubiks. Liidu üldkoosolekul selle kuu algul tekkis tüli, kui Vana-Võidu saetööstuse juht Martin Arula hindas lihtliikmena liidu tegevust nulliga.
Riigiametnike rünnakute põhjus on hirm, et Sylvesterist kasvab välja kontsern, kelle juhiga peab igal sammul arvestama, ütleb Tõnis Mäerand.
«Polli on liiga põhimõtteline,» arvas ehitusfirma Koger & Sumbergi Grupp juhataja Andres Koger pärast seda, kui suure töömahuga Imavere saeveski ehituskonkursil edestas Eesti Ehitus tema firmat. Koger & Sumbergi Grupi nõukogu liikmena ei saanud ta meid valida, põhjendab Koger. «Kaks nädalat elasin seda üle,» lisab ta.
Imavere saetööstuse rajamine sai omal ajal võimalikuks ainult tänu Polli jonnile, meenutab Tõnis Mäerand.
Saematerjali turustajana tuli saetööstuse osanikuks ka Enso ja nii oli Eesti võimsaim saetööstus sündinud. Julguse ehitada andis kogemus riigilt renditud Pärnu saeveskiga, mis õnnelikult käivitus.
Olukorras, kus teised suuremad saetööstused -- Purila ja Sõmerpalu -- oma investeeringute peatamisest teatasid, avalikustas Imavere 280 miljoni kroonise hiigellaenu tööstuse laiendamiseks. See võimaldaks töödelda pool Eesti palgimetsast.
«Juhul kui see monstrum kukub, hävib väga suur raha,» tõdeb Ruttas.
«Siin pole ülemäärast riski,» naerab Neivelt. Selleks ongi laenusündikaati kaasatud tugeva tööstusekspertiisi poolest tuntud Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank, selgitab ta.
Vaid erastamisel on Sylvesteri saatnud ebaedu. «Oleme alati teiseks jäänud, sest arvame, et mis lubatud, tuleb ka täita,» naljatab Polli.
Sylvesterile renditud oma aja Eesti moodsaima tehnikaga Pärnu metsatööstuse erastamisel tegi parema pakkumise teine Estimpexist välja kasvanud firma Esimeks, mida juhtis Priit Maran.
Esimeks lõpetas mullu pankrotiga, Pärnu metsatööstus on mitu korda edasi müüdud. Pärnu metsatööstuse erastamiseks loodud firma Pärnu Mets aga alustab koos Forestexiga Paikusele teise uue saetööstuse rajamist.
«Sylvester on väga hea näide tööstuse arengust,» kiidab Indrek Neivelt. «Mõni üksik firma on teinud nii suuri investeeringuid,» lisab ta ja toob võrdluseks Hansatee, Merelaevanduse, Kunda Nordic-Tsemendi ja Elcoteqi.
Mati Polli äri liigub ülespoole. Metsakuninga tiitel aga hoiatab teda mitte kordamast vigu, mida tegi eelmine Eesti suurim metsaärimees, tänaseks pankrotistunud Mart Erik.
Hetkel kuum