Siimanni lõikus

Möödunud esmaspäeval pritsis siseminister Robert Lepiksoni Eesti Päevalehes tuld ja tõrva nii mustale neeruärile kui farmerist välisministrile.

See sõnavõtt sai Mart Siimannile heaks ajendiks näidata, et tal on kops üle maksa läinud ning lubas peaministril asuda varem plaanitud operatsiooni kallale.

Kolmapäeva hommikul seadis Siimann Lepiksoni fakti ette, et viimasel tuleb oma ministriportfelliga hüvasti jätta. Võib-olla ta isegi lisas, et uueks siseministriks saab Olari Taal, kellega selleks ajaks oli juba põhimõtteline kokkulepe olemas. Millal täpselt Taalil see mittemidagitegemisest tingitud meeltesegadushoog peale tuli, mil ta nõusoleku andis, jääb veel saladuseks. Võib vaid uskuda, et öö vastu kolmapäeva on siiski ainult tähtaeg, mida lihtsalt hea avalikkusele välja käia.

Ning mis tähtsust sel enam ongi, operatsioon läks ju kenasti. Lepikson sai välja öelda, mis ta asjast arvab ning meediakära saatel lahkuda nii valitsusest kui ka Koonderakonnast. Endisest siseministrist on nüüd saanud samuti ahvatlev pruut või peigmees mõnele nn riiulierakonnale, mis vajab avalikkusele tuntud liidrit. Suured erakonnad käivad aga ilmselt Lepiksonist ringiga mööda, sest Lepikson ei ole meeskonnamängija.

Kirurg Siimann võib lõikusega rahul olla, sest nüüd juba igasugustest seintest väljapoole ulatuva valitsuse eluiga on Taali abil pikendatud ning parlamendi võimalused järgmiste korraliste valimisteni vastu pidada oluliselt suurenenud.