Lühiuudised

Soome Panga president Sirkka Hämäläinen oli eile Tallinnas, kus Eesti Pank ja Soome Pank kavandavad ühisnõupidamisel edaspidist koostööd, ütles Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann.

Koos Hämäläineniga on Tallinnas ka Soome Panga juhatuse liikmed.

Eesti Panga teatel pööravad pangad ühisnõupidamistel tähelepanu eeskätt Euroopa majandus- ja rahaliidu probleemidele ja vastastikku kasulikule konsultatiivtegevusele nimetatud alal. Teineteisele tutvustatakse lähemalt viimaseid arenguid Eesti ja Soome majanduses ning panganduses. BNS

Eesti Panga arengukava, mis on koostatud kuni aastani 2000, näeb ette Eesti krooni stabiilsuse säilitamist ning valmistumist eurorahale üleminekuks.

«Krooni stabiilsuse hoidmine on Eesti Panga püha kohus,» ütles Eesti Panga nõukogu liige Raimund Hagelberg.

Hagelbergi sõnul jääb krooni kurss fikseerituks Saksa marga suhtes, kuni Eesti asutub Euroopa rahaliitu ja Eesti Panga arenguprogramm näeb ette valmistumist eurorahale üleminekuks. BNS

Soome Panga president Sirkka Hämäläinen oli eile Tallinnas, kus Eesti Pank ja Soome Pank kavandavad ühisnõupidamisel edaspidist koostööd, ütles Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann.

Koos Hämäläineniga on Tallinnas ka Soome Panga juhatuse liikmed.

Eesti Panga teatel pööravad pangad ühisnõupidamistel tähelepanu eeskätt Euroopa majandus- ja rahaliidu probleemidele ja vastastikku kasulikule konsultatiivtegevusele nimetatud alal. Teineteisele tutvustatakse lähemalt viimaseid arenguid Eesti ja Soome majanduses ning panganduses. BNS

Eesti Panga arengukava, mis on koostatud kuni aastani 2000, näeb ette Eesti krooni stabiilsuse säilitamist ning valmistumist eurorahale üleminekuks.

«Krooni stabiilsuse hoidmine on Eesti Panga püha kohus,» ütles Eesti Panga nõukogu liige Raimund Hagelberg.

Hagelbergi sõnul jääb krooni kurss fikseerituks Saksa marga suhtes, kuni Eesti asutub Euroopa rahaliitu ja Eesti Panga arenguprogramm näeb ette valmistumist eurorahale üleminekuks. BNS

ASi Merko Ehitus kontserni mullune auditeerimata netokäive oli 526,5 miljonit krooni ja puhaskasum oli 25,9 miljonit krooni, ütles ettevõtte finantsdirektor Ülo Metsaots. 1996. aastal oli netokäive 180,8 miljonit krooni ja puhaskasum 9,9 miljonit krooni.

Konsolideeritud auditeerimata tulemuste järgi on netokäibe aastaprognoos (510 miljonit krooni) täidetud 103protsendiliselt ja puhaskasumi aastaprognoos (25 miljonit krooni) 104 protsendi ulatuses.

Merko Ehituse tänavuse netokäibe prognoos on 700 mln ja puhaskasumi prognoos on 35 mln krooni. BNS

Tallinna liikluskorralduskeskuse konkursile esitas pealinna parkimise korraldamiseks pakkumise kaks firmat: ME Signaal ja AS Velo HK.

Töö pakkumustega alles käib ning konkursi tulemused peaks selguma järgmise nädala algul, ütles liikluskorralduskeskuse juhataja Vello Koonik eile. BNS

Merita panga Tallinna filiaali bilansimaht oli jaanuari lõpul 810,8 miljonit krooni, kahanedes kuu jooksul 2,0 protsenti. Võrreldes möödunud aasta jaanuari lõpuga kasvas filiaali bilansimaht 50,2 protsenti. Filiaali kasum oli tänavu jaanuaris 754 000 krooni. BNS

Tallinna börsi liikmete poolt kirjutatud optsioonide netopositsiooni maht lepinguhindades oli 31. jaanuaril 246,937 miljonit krooni, mis on ligi kaks korda vähem kui möödunud aasta lõpul.

Jaanuaris lõppes 221 miljoni krooni mahus optsioonilepinguid. Seega kasvas optsioonide netopositsiooni maht kuuga 26 miljoni võrra. Kõige rohkem oli jaanuari lõpus üleval optsioone Hansapanga aktsiatele, mis andsid ligi 45 protsenti optsioonide kogumahust. BNS

Eesti eksport Venemaale kasvas mullu detsembris 1,3 protsendipunkti võrra 18,1 protsendini, samas import Soomest vähenes 5,5 protsendipunkti võrra 18,8 protsendini.

Kaubavahetuses Venemaaga on Eestil vahendaja roll. 57 protsenti Eesti ekspordist Venemaale moodustas taasväljavedu tolliladudest ning 60 protsenti Venemaalt imporditud kaupadest ladustati Eestis reekspordi ootele, teatas statistikaamet.

Venemaale eksporditi enim maismaatranspordivahendeid, mis moodustas kogu ekspordist 25 protsenti, ning kakaod ja kakaotooteid (23 protsenti). BNS

AS Eesti Veevärk avas eile Elvas uue 7,9 miljonit krooni maksnud teise astme pumba- ja veetöötlusjaama.

Projekti finantseerisid Norra riik nelja miljoni, NEFCO ja Eesti keskonnafond kumbki ühe miljoni krooniga. Riiklik investeeringute programm toetas ettevõtmist 1,8 ja Elva linn 0,2 miljoni krooniga.

Uue veetöötlusjaama tootlikkus on 1150 kuupmeetrit vett ööpäevas ning see kasutab kahte puurkaevu, teatas Eesti Veevärk. BNS

Eesti suuremate ajalehtede jaanuari reklaamikäive kasvas eelmise aastaga võrreldes ligi kolmandiku võrra.

Eesti Päevalehe peadirektori Hando Sinisalu sõnul kasvas lehe reklaamikäive jaanuaris eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolmandiku võrra, ulatudes kolme miljoni kroonini.

Sõnumilehe vastutav väljaandja Toomas Leito ütles, et aasta algas lehele suhteliselt hästi ja reklaamikäive kasvas mullusega võrreldes 32 protsenti.

Äripäeva reklaamijuht Ene Vainola märkis, et tänavu ei olnud aastavahetuse madalseisu reklaamis üldse tunda ja eelmise aastaga võrreldes oli jaanuar märksa aktiivsem reklaamikuu. Vainola sõnul kasvas majanduslehe reklaamimaht lehekülgedes 22 protsenti. Reklaami netokäive ulatus jaanuaris 3,8 miljoni kroonini.

Postimees ei avalda oma reklaamikäivet ka sel aastal. BNS

Eesti juhtiva hulgimüüja AS ETK Hulgi juhatuse esimees Peeter Raudsepp lahkub ETKst ning asub tööle Hoiupanka, sest grupi tegevjuhtide ja omanike vahel on tõsised lahkhelid, mis ei lase edasi töötada.

«Lahkumise peamine põhjus oli segane ja selgusetu olukord ETKs,» ütles Raudsepp Postimehele.

Grupi kahe hulgikaubandusettevõtte ühinemisel kujunenud AS ETK Hulgi tegevjuht Raudsepp viis möödunud nädalal firma nõukogu esimehele Peeter Urmanile lahkumisavalduse.

Raudsepa sõnul ei ole kontserni nõukogu seni suutnud kinnitada ei 1998. aasta eelarvet, tegevuskava ega investeeringute plaani, mille tegevjuhtkond pakkus välja mitme kuu eest, sügisel.

«Neid dokumente ei ole tervikuna ETK ega ka ETK Hulgi kohta, mis on ETK lahutamatu osa. Leian, et firmat selliselt juhtida ei saa ning eelarve mittekinnitamine on omanike vastutusel,» ütles ta.

Lahkhelide olemus seisneb Postimehe andmeil strateegilises küsimuses, kas teha investeeringupanus kohalike ühistute või ETK-le kuuluvate jaekaubanduskettide arengusse. Nõukogu eelistab ühistuid, kuid tegevjuhid ei näe selles perspektiivi. BNS