Piraattarkvara kontrolli alt väljas

Windows 98 testimiseks valmistatud versioon maksab USAs 29,95 dollarit ehk ligi 420 Eesti krooni ja seda on võimalik saada vaid piiratud koguses. Tallinnas Kadaka turul on mitukümmend letti, kus müüakse uusima tarkvaraprogrammi piraatkoopiaid.

Kadaka turu müüjad ei häbene, et nad kauplevad piraattarkvaraga. «Ma ise kasutan seda, väga hästi töötab,» kommenteeris üks eesti keelt kõnelev müüja.

Äripäeva arvutispetsialist Indrek Siitan tuvastas laserplaadil kogu tarkvara olemasolu, mis oli plaadikarbi taha pooleldi venekeelsete seletustega kirjutatud. «Enamasti on neil plaatidel see, mis kirjas,» nentis Siitan.

Peale Windows 98 sisaldab Kadaka turult soetatud piraatkoopia ka muud käesoleva aastanumbriga tarkvara koguväärtuses üle 10 000 krooni.

Õpetust piraatprogramme sisaldavate laserplaatidega kaasas ei ole, mõne vähemtuntud arvutiprogrammi nimetuse järele on vene keeles lisatud lühitutvustus. Tarbijakaitseseaduse kohaselt peab iga Eestis müüdava tootega kaasas käima eestikeelne kasutusjuhend.

ASi Baltic Computer Systems müügidirektor Jako Bergson ütles, et 90 protsendil juhtudest on Eestis arvutites Windows 95 autoriseeritud versioon, muu tarkvara on aga sama suures ulatuses piraattarkvara.

Tarkvaramüügi käive Eestis on ligikaudu 50 miljonit krooni aastas, tarkvaratootjad saavad piraattarkvara müügist aastas vähemalt 450 miljonit krooni kahju.

Jako Bergsoni sõnul Windows 98 eelversiooni Eestis ametlikult ei müüda. Kadaka turul pakutavaid piraatkoopiaid kommenteerides ütles ta, et turult võib saada 250 krooni eest ka 100 000 krooni väärtuses tarkvara.

Bergsoni hinnangul on kevadel müügile tuleva Windows 98 tarkvara hind Eestis 1200--1500 krooni.

Windows 98 on võimalik ka rentida. Tallinnas Raua tänaval asuvas saunas tegutseb firma, mis nimetab ennast multimeedia klubiks ja rendib välja igasuguse tarkvaraga CD-ROMi plaate. Tarkvara rentimise hind on 15 krooni ööpäev, pandiks tuleb jätta 200 krooni.

Piraattarkvara müüjad on nii äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad kui ka eraisikud, lausus majanduspolitsei vaneminspektor Eero Kosk. Kriminaalkorras võib piraatplaatide levitajaid karistada kuni 900 päevapalga suuruse trahviga, mis on praegu 32 400 krooni. Suurema süü tuvastamise korral võib süüdimõistetuid oodata ka kuni kolmeaastane vanglakaristus. Halduskorras on suuremad karistused trahv kuni 200 päevapalga ulatuses ehk 7200 krooni või 15 ööpäeva pikkune arest.

Eero Kosk ütles, et kuna politseis valitseb tööjõupuudus, on kõigil politseinikel kahekordne koormus ja piraatkaubaga pole piisavalt aega tegeleda. «Majanduspolitseil on 50 tegevusvaldkonda, igaühele neist tuleb tähelepanu pöörata,» selgitas ta.

Kosk ütles, et iga tabatud piraatplaat tuleb identifitseerida eraldi. Ta lausus, et praegu on peamiselt tegeletud ebaseaduslike videokassettide, CD-plaatide ja helikassettide leviku piiramisega, kuid ära on võetud ka tarkvaraprogrammide piraatkoopiaid.

Eelmisel aastal võttis majanduspolitsei ära 8055 muusikat, filme ja tarkvara sisaldavat kassetti ja plaati, ütles Kosk. «Selle numbri taga on tohutu tõenduslik töö,» lisas ta.

Mitmed suurriigid on ähvardanud Eestit vähese tarkvarapiraatluse tõkestamise tõttu sanktsioonidega.