Siimann ähvardab erakorraliste valimistega

Peaminister Mart Siimann ütles pühapäevasel kohtumisel Koonderakonna fraktsiooni esimehe Mati Meosega, et kui täna koalitsiooni laiendamiskõnelustel tulemusi ei saavutata, teeb ta ettepaneku korraldada erakorralised riigikogu valimised. Meose sõnul ootab Koonderakond ja Maarahva ühendus Reformierakonnalt paindlikkust ega näe võimalust kaasata valitsusse teisi opositsioonierakondi.

Nädalavahetusel Reformierakonna poolt valitsusliidule ühinemiseks esitatud seisukohad põhjustasid Koonderakonnas vastandlikke arvamusi, sest need ei erinenud seisukohtadest, millega Reformierakond Tiit Vähi valitsusest lahkus. Reformierakond nõuab koalitsiooniga ühinemise tingimusena ettevõtete investeeringute vabastamist tulumaksust, Tartu--Tallinna uue kiirtee ehitamise hoogustamist, pensioniseaduse kiiret vastuvõtmist, poliitilisi ministreid ja Keskerakonnaga sõlmitud koostöölepingust loobumist. «Osa Koonderakonnast näeb, et Reformierakonna ettepanekutes pole koostööiva,» ütles Meos.

Reformierakonna aseesimees Andres Taimla ütles, et nelja kuni kuue osalejaga läbirääkimisi pole võimalik tänase päeva jooksul allkirjastatud lepinguga lõpetada. Samas märkis ta, et Reformierakond ei toeta erakorraliste valimiste korraldamist, sest valijatele jääb erakorraliste valimiste mõte arusaamatuks. Peaminister pole seni Reformierakonnaga läbirääkimistel erakorralisi valimisi välja pakkunud. «Me ei lähe valitsusliitu, kui meie tingimusi ei arvestata, kuid peame vajalikuks lepingu sõlmimist, mis tagaks riigikogule korraliste valimisteni jäänud aastal töövõime,» ütles Taimla.

Maarahva erakonna fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar kinnitas, et Mart Siimanni jutt erakorralistest valimistest pole aprillinali. Reformierakond peab maapoliitikute arvates näitama, kas ta on valmis riigi valitsemise eest vastutust enda kanda võtma. «Riigi valitsemine on raskem töö kui opositsioonis kepslemine -- Reformierakond tulgu ja tehku seda tööd,» lisas Tammsaar.

Mati Meos ütles, et kui läbirääkimised luhtuvad, siis kavatseb valitsusliit erakorraliste valimiste saavutamiseks siduda mõne seaduseelnõu riigikogus usaldushääletusega valitsuse suhtes ning eelnõu seejärel läbi kukutada. Põhiseaduse kohaselt saab erakorralised valimised korraldada, kui riigikogu ei kinnita presidendi poolt esitatud peaministrikandidaati, ei tule toime riigieelarve kinnitamisega või avaldab valitsusele umbusaldust.

Riigikogus esindatud erakonnad hindavad nii erakorralistel kui ka korraliste valimistel ühe riigikogu liikme koha maksumuseks umbes 100 000 krooni.

Eesti ettevõtjad loodavad valitsusliidu laienemisläbirääkimistelt kiiret tulemust, sest kardavad kaua kestva ebastabiilsuse pärssivat mõju ettevõtlusele. Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse esimees Aadu Luukas avaldas lootust, et koalitsiooni laiendamise läbirääkimised viivad pikaajaliste kokkulepeteni, mis peavad vastu ka järgmistel korralistel valimistel. «Valitsuste vahetumine ei too ettevõtluskeskkonnale kasu. Ma ei taha, et praegune stabiilsus muutuks pikaajaliseks ebastabiilsuseks,» ütles Luukas.

Eesti väikeettevõtjate assotsiatsiooni tegevdirektor Ain Noormägi ütles, et tervitab valitsusliidu laienemisläbirääkimisi, kui uus koalitsioon tagab stabiilsuse. «Poliitiliselt õhutatud ebastabiilsus pärsib ärikontakte,» ütles Noormägi.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar keeldus poliitikute võimuvõitlust kommenteerimast.