Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Iiri--Taani teelahkmel

    Kommunismiparadiisist lapitud särgi ja skeptilise meelega pääsenud Eesti mõtleb, kulm kurdus, kas minna Euroopa Liitu või ei. Ühelt poolt oleks loomulik, et vaene neid ihkab rikkasse tallu miniaks, aga teisalt jälle ei tahaks, et nad meie õuele kaklema tuleksid. Et Eesti ei ole sugugi esimene väikeriik, kel säherduse valiku ees tulnud seista, siis vaataks õige, kuidas Iiri ja Taani käsi on käinud.
    Iiri ja Taani astusid koos oma suurima kaubanduspartneri Suurbritanniaga Euroopa majandusühendusse (EL) 1973. a. Seal oldud 25 aasta jooksul on iirlaste suhtumine ELi palju optimistlikum kui taanlastel. Miks?
    Olulise põllumajandusmaana on rikas Taani saanud ELilt ohtralt subsiidiume ning ühiskassasse ise seni vähem maksnud. Ühisturus on avardunud Taani ekspordivõimalused ja vähenenud sõltuvus Briti turust. Taani kroon on pikka aega olnud seotud Saksa margaga ja püsinud tugev, sest konservatiivide alustatud ja sotside jätkatud tasakaalus eelarvepoliitika on riigi majanduse heale järjele upitanud. Arengut soodustaks veelgi rahaliitu minek, mida mõistavad majandus- ja poliitikaringkonnad, kuid rahvas ajab sõrad vastu.
    Käes on hetk, kus kooreriisumise aeg on läbi ja tuleb hakata teiste heaolu kinni maksma. Põhjala iseolemisega harjunud taanlastele ei meeldi enam, et hüvedega kaasneb piiride avanemine Schengeni ruumis ja tööjõu vaba vool siseturul. Kõrval omapäi elav jõukas Norra paneb kindlasti mõtlema, miks peaaegu niisama tugeva majandusega Taani peab järjest rohkem suveräänsust Euroopa vägevatele loovutama.
    Ja tagajärg on skisofreeniline: rahvas on lõhestunud ning kuristik on ka rahva ja Brüsseliga asju ajava valitsuse, riigi rahvuslike ja majanduslike huvide vahel.
    Erinevalt taanlastest on 3,6 mln iirlast EList vaimustatud, ristides vanades heades pubides isegi sändvit?id euronimedega, nagu Struktuurivemp jne. 1937. a Briti impeeriumist iseseisvunud Iirimaa oli kuni ELi astumiseni saareriigi vaeseim osa ja endise emamaa tagahoov. Kuid ELi avanenud rahakraanid (tänavu maksab Iirimaa ELile 8 mld ja saab vastu 38 mld Eesti krooni) ja ettevõtlust soodustavad madalad maksud, mis on toonud riiki miljardilisi kõrgtehnoloogiainvesteeringuid, on elatustaseme kiiresti brittidega võrdsustanud. Just tänu Brüsselile, kus iirlased saavad brittide ja teistega võrdse partnerina asju ajada, on iirlaste eneseteadvus kõvasti tõusnud ja taganud valitsuse eurosammudele rahva kindla toetuse.
    Iirlaste julgus kasvas sedavõrd suureks, et nad otsustasid naela revalveerida ja minna rahaliitu ilma brittideta, ehkki sõltuvus Briti naelast on suur. Iirlastel jätkus isegi mehisust Põhja-Iiri 30aastase verevalamise lõpetanud rahulepingus loobuda Põhja-Iirimaa Iirimaaga ühendamise nõudest, mis seisab nende põhiseaduses.
    Võime tõdeda, et Eestil on tajutavaid ühisjooni nii Taani kui Iirimaaga. Sõltub eestlastest, kuhu Eesti tee käänab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Inglise keskpank astus erakorralise sammu
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.