Ostueufooria tõi müügimõtted

Majanduse jahtumine on muutnud Eesti ettevõtted odavaks ja huvipakkuvaks.

Rakvere lihakombinaat ei ole ainus näide. Eile sõlmis meediaärimees Hans H. Luik rootslastega Meediakorpi 50% aktsiate müügi leppe, mõni aeg varem laiendas omanike ringi Postimehe kontsern.

Räägitud on veel Fazeri huvist Kalevi vastu, Skanska huvist Koger & Sumbergi vastu. Levivad kuuldused, et Merita peab Ühispanga ostu läbirääkimisi, Merita ise eitab seda.

Eestis kardetakse välisinvestoreid. Erastamisel tehti kohalikele ostjatele ettevõtte eest tasumisel soodustusi. Erastamisagentuuri süüdistati riigiettevõtete mahaparseldamises välismaalastele, kes nee tühjaks imevad ja pankrotti lasevad või siis omanikutulu välja viivad.

Suhtumine välisinvestoritesse pole palju muutunud. Nüüd heidetakse välisomanikele kuuluvatele ettevõtetele ette seda, et firmat juhitakse ja otsuseid langetatakse võõrkeeles.

Samal ajal unustatakse, et tänu välisinvestoritele on paljud tööstusettevõtted endale uuesti jalad alla saanud, inimesed töötavad ja riigile laekuvad maksud.

See on võib-olla väga karm hinnang, aga kui vaadata tagasi riigiettevõtete erastamisele, siis on kiiremini arenenud ja elujõulisemad just need firmad, mille erastajateks olid välismaalased.

Selles ei ole midagi halba, et meie ettevõtjad oma firmadest välismaalaste kasuks loobuvad.

Kui riigiettevõtete privatiseerimisel laekus raha riigile (suur osa summadest läks nõrga järelevalvega Hüvitusfondi), siis nüüd saavad raha endale kohalikud ettevõtjad: Jaak Roosipuu, perekond Kõuhknad, kes saadud miljonid tõenäoliselt mõnda uude äriprojekti paigutavad.

See, et tuntud Eesti ettevõtted välismaalaste kätte lähevad, ei tähenda veel, et eestlastest ettevõtjad kaoksid.