Lühiuudised

Maapanga eksjuht Malle Eenmaa ei pruugi saada kaitseministeeriumi asekantsleriks, sest peaminister Mart Siimann tegi korralduse kuulutada sellele kohale konkurss.

Puhkusel viibiv Siimann kohtus esmaspäeva õhtul kaitseminister Andrus Ööveliga ning andis talle korralduse pöörduda riigisekretäri poole konkursi väljakuulutamiseks kaitseministeeriumi asekantsleri kohale.

Peaminister ei teadnud, et Öövel on palganud Malle Eenmaa kaitseministeeriumi asekantsleri kohusetäitjaks, ütles valitsuse pressiesindaja.

Eenmaa palkamist taunis ka mitu poliitikut, kes nõudsid kaitseminister Öövelilt oma otsuse selgitamist.

Öövel ise teatas juuli lõpus, et ei näe mingeid takistusi pankrotistunud Maapanga endise juhatuse esinaise Malle Eenmaa ministeeriumis tööle asumiseks. «Olen veendunud, et proua Eenmaad ei saa seostada Maapanga krahhiga,» ütles Öövel juulis. BNS

Hansapank müüs juuli lõpus emiteeritud allutatud võlakirjad 80 miljoni krooni eest Hüvitusfondile.

Seitsmeaastase tähtajaga võlakirjade intress on esimesed kaks aastat 12 protsenti. Seejärel on Hansapangal õigus võlakirjad täies mahus tagasi osta.

Kui Hansapank tagasiostuõigust ei kasuta, kasvab intress järgmiseks viieks aastaks 13,5 protsendile.

Hansapank kasutab emissiooni kapitali adekvaatsuse parandamiseks, sest allutatud võlakohustus kuulub bilansis omakapitali alla.

Sel aastal planeerib Hansapank ka ühe suurema välislaenu võtmist, kuid see läheb peamiselt aasta lõpul tagasimakstavate laenude refinantseerimiseks. BNS

Tallinna börsi noteerimiskomisjon lükkas teisipäeval taas edasi kinnisvaraarendusfirma Pro Kapital taotluse aktsiate noteerimiseks lisanimekirjas.

Börsi noteerimisosakonna juhataja Rain Semper ütles, et börs ootab otsuse tegemiseks ettevõttelt lisainfot.

Esialgse plaani järgi pidi komisjon arutama Pro Kapitali noteerimistaotlust kahe nädala eest, kuid lükkas arutelu ka siis edasi.

Pro Kapitali tuumikinvestorid on Itaalia ärimehed Ernesto Preatoni ja Davide Bizzi. Kokku on ettevõttel 220 aktsionäri. BNS

Ehitusfirmade Kogeri & Sumbergi Grupp ning FCM aktsionärid kogunevad reedel ja laupäeval kahele erakorralisele üldkoosolekule, et otsustada ettevõtete ühinemine.

Aktsionärid hääletavad ettevõtete ühinemise üle, kinnitavad loodava kontserni nime ning arutavad tulevikuplaane, ütles Koger & Sumbergi Grupi marketingidirektor Katri-Triin Gergents.

Pärast ühinemise lõplikku heakskiitmist aktsionäride poolt algab ettevõtete reaalne ühendamine, millega kava kohaselt peaks valmis jõutama hilissügiseks. BNS

Tallinna Sadamat läbinud kauba maht kasvas tänavu seitsme kuuga 26,6%, võrreldes eelmise aasta sama ajaga ulatudes 12,1 miljoni tonnini.

Tallinna Sadama teatel moodustab sadamat läbinud kaupadest 45,8% vedellasti vedu. Kolmandiku ehk 3,7 miljonit tonni kaubavoost moodustab segalast.

Vilja vedu kasvas eelmise aasta seitsme kuuga võrreldes enim -- üle kolme korra 1,2 miljoni tonnini.

Transiidi osatähtsus kaubaveos ulatub 71,1 protsendini. BNS

Tallinna ja Helsingi vahel Tallinki kaubamärgi all laevaliiklust korraldav Hansatee hoiab turul jätkuvalt liidrikohta.

Tallinna Sadama andmetel teenindas Hansatee juulis 284 983 reisijat, mis on 49% sadamat läbinud reisijatest.

Silja Line'i laevadega reisis juulis 110 021 inimest. Juuniga võrreldes kasvas reisijate arv ligi 30 000 võrra.

Võrreldes juuniga on ühe protsendi võrra kasvatanud oma turuosa Eckerö Line, teenindades ligi 100 000 reisijat. BNS

Augusti lõpus algab kaheksas Eesti linnas peatuv Tiigrituur, mis võimaldab huvilistel tutvuda Internetiga ja sõlmida kontakte infotehnoloogiafirmade esindajatega.

Möödunud aastal Tallinnas Raekoja platsil saja arvutiga Internetti tutvustanud üritusest innustust saanud korraldajad Tiigrihüppe sihtasutusest viivad sel aastal Tiigrihüppe maakondadesse. 23.--30. augustini tutvustavad arvutispetsialistid nii algajatele arvuti kasutamist kui ka uusimaid Interneti rakendusi. «Meie eesmärk on teadvustada, et Internet on muutunud tehnilisest võrgust inimesi ühendavaks võrguks,» ütles Tiigrituuri idee autor Linnar Viik.

Tuuri programmi eest vastutava Peeter Marveti sõnul tutvustatakse elektronposti, Interneti kodulehekülgede sirvimise, pildi ja heli võimalusi ning võrgu kasutamist ärilistel eesmärkidel. «Räägime elektronpangandusest ning sellest, kuidas Interneti abil rikkaks saada ja vastupidiselt -- vaesumist vältida,» ütles Marvet.

Eesti Mobiiltelefon tutvustab mobiilsidevõimalusi Interneti kaudu, Philips näitab videolaserplaati DVD ja seinale riputatavat lamepaneeltelerit ning CD-Center CD-ROMi kasutamisvõimalusi.

«Suured firmad ootavad, et äriinimene tuleks ka kohale,» lausus Peeter Marvet. «Kohapeal saab firmade esindajatega suhelda ja rääkida näiteks internetipangandusest nendega, kes seda tegelikult teevad.»

Korraga pannakse üles 40--80 arvutit, iga kahe masina kohta tuleb üks tugiisik. Kogu programm on osalejaile tasuta.

Tuuri peasponsor on 200 000 krooniga Ühispank, samas suurusjärgus rahalist ja tehnoloogilist abi annavad Microlink, Eesti Telefon ja mitmed rahvusvahelised organisatsioonid. Peakorraldaja Linnar Viigi sõnul oleks tuuri eelarve juhul, kui korraldajail tuleks üürida või osta kõik seadmed, rentida platsid ja palgata inimesed, umbes 2,5 miljonit krooni. Tuuril kaasas oleva tehnoloogia turuväärtus on 750 000 krooni.

Tiigrituur korraldatakse valdavalt Eesti eraettevõtetelt laekunud summade abil, riigieelarve raha ei kasutata. Praegu ei ole tuuri eelarve veel täielikult kaetud, kuid Linnar Viigi sõnul on vajalik lisatoetus tulemas. «Me tahame anda riigile sõnumi, et eraettevõtjad on valmis sellist üritust toetama,» ütles Viik.

Eesti on Interneti kasutatavuselt Ida-Euroopas esimesel ja Euroopas tervikuna kolmeteistkümnendal kohal. ÄP