Kristlike demokraatide juht Helmut Kohl on kantslerina riiki valitsenud 16 aastat. Tal on hiilgavaid saavutusi, nagu Saksamaa taasühendamine ja Euroopa integratsiooni taganttõukamine, mille tulemuseks on igivaenlaste Saksamaa ja Prantsusmaa hea läbisaamine, sündiv ühisraha ja Euroopa Liidu (EL) alanud laienemine. Aga nüüd on ta vana ja väsinud mees, kelle ideed on ammendunud ja kellest rahvas on tüdinud. Ja ikkagi kandideerib ta viiendat korda kantsleriks, ehkki tema mantlipärija Wolfgang Schäuble on riigi soosituim poliitik, keda toetab rahvast 70% (Kohli 42%).

Sotsiaaldemokraatidega on täpselt vastupidi. Just tänu oma suurele populaarsusele on Alam-Saksimaa peaminister Gerhard Schröder tõrjunud erakonna liidri Oskar Lafontaine'i kantslerikandidaadi rollist eemale.

Et Schröderit võita, kelle erakond edestab eelküsitluste põhjal Kohli oma 5 protsendiga (43:37%), on kristlikud demokraadid asunud vihjama, et võidu korral võib Kohl järgmise nelja aasta jooksul millalgi Schäuble kasuks tagasi astuda.

Saksa ettevõtjate lemmikvalitsuseks oleks olemalsolev kristlike demokraatide ja liberaalide koalitsioon (toetus 43%), Schröderi pakutavat sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide laia koalitsiooni pooldaks 41% ettevõtjatest. Kohli tahaks kantslerina näha 59% firmajuhtidest, Schröderit ainult 26%, sest ettevõtjad pelgavad, et Schröder ei suuda oma üldiselt ettevõtlussõbralikku poliitikat erakonnas läbi suruda.

Kohli aktsiaid majandusringkondades on aidanud tõsta tema majanduspoliitika kujundajaks kõigile üllatuseks tõusnud Lothar Späth, kes on endine Baden-Württembergi liidumaa peaminister ja kes on võitnud kuulsust Ida-Saksa majanduse ümberkujundajana ja sealse Zeissi kombinaadi eduka börsileviijana.

Gerhard Schröder on majandusnõunikud otsinud väljastpoolt erakonda. Majandusministri kohta pakub ta arvutiettevõtja Jost Stollmannile, kelle radikaalsed reformiettepanekud ei pruugi aga asjatundjate arvates ametiühingute ja sotside pahemtiiva vastuseisu tõttu läbi minna.

Erinevalt Helmut Kohlist, kes on sündinud 1930 ehk enne Teist maailmasõda ja selle kogemuse varal püüdnud ühinevas Euroopas neutraliseerida Saksamaad, on 1944. a sündinud Gerhard Schröder rahvusvahelise poliitika kogemuseta kohalik poliitik, kes on harva Alam-Saksimaalt lahkunud.

Asjatundjad arvavad, et ehkki olles euroskeptik, hakkab Schröder kantsleriks saades paratamatust tunnetades aktiivselt kaitsma euro stabiilsust, taotlema Saksa maksete vähendamist ELi eelarvesse, Kohlist elavamalt toetama ELi põllumajandusreformi ja võib-olla senisest loiumalt toetama ELi laienemist, sest kardab Poola jt riikide odava tööjõu sissevoolu.