Pangad: ettevõtteid me pankrotti ei aja

Kui tegemist oleks ühe ettevõtte probleemiga, nõuaksime me võlad sisse, praegu seda teha ei saa, lausub Ühispanga riskikapitali osakonna juhataja Guido Gritsenko.

Üldist majanduslikku olukorda arvestades on probleem ülimalt tõsine ja puudutab kõige rohkem toiduainetööstuse ettevõtteid, eriti kala- ja piimatööstust, hindab laenukoormusega raskustesse sattumist Hansapanga Grupi krediidiriski juht Tiit Jõemets.

Ta peab protsessi süvenevaks. Praeguseks on Venemaa kriis mõju avaldanud neile ettevõtetele, kes on otseselt Venemaaga ärisuhetes. Olemas on ka teine riskigrupp ehk ettevõtted, kes ise Venemaaga seotud ei ole, kuid kelle äri sõltub esimese riskigrupi ettevõtete tegevusest. Venemaa kriisi mõjud võivad neil ilmneda alles poole aasta pärast.

Mitmed ettevõtted on lisaks idaturu äralangemisele sattunud topeltraskustesse intressimäärade tõusu tõttu. Pangad aga intresse langetada ei taha, sest siis jääksid nad kasumist ilma.

Ettevõtetele, kes intressitõusu taluda ei suuda, ei saa pank vastu tulla. «Selles osas ei saa me annetusi teha ja paratamatult lähevad mõned ettevõtted pankrotti,» tõdeb Urmas Pastarus.

Gritsenko lisab, et niikaua, kui ettevõte on võimeline intressimakseid tasuma, ei hakata võlga sisse nõudma.

Üheks võimaluseks pangal makseraskustes ettevõttelt raha kätte saada on ettevõte üle võtta ja sellele uued omanikud leida.

Praeguses olukorras ei peeta seda teed otstarbekaks, sest massiline ülevõtmisega tegelemine ei ole panga eesmärk ja ka uusi omanikke ei ole kriisisituatsioonis kerge leida.

Kui investoreid ka leidub, on nende huvi praeguses olukorras saada ettevõtted võimalikult odavalt.

Probleemsete laenude lisandumine sunnib panku võimalike kahjude maandamiseks suurendama ebatõenäoliselt laekuvate laenude katteks tehtavaid provisjone. Mis mahus seda tehakse, ei taha pankurid öelda.

Urmas Pastaruse sõnul on provisjonid praegu põhiline pankade kasumit vähendav tegur.

Ühispanga asepresident Ott Karolin märgib, et praegu ei ole pangal täiendavate provisjonide tegemise vajadust. 220 miljoni kroonise mahuga provisjonidest on 60 miljonit üldprovisjone, mis ei ole otseselt ühegi laenuga seotud ja mida saab vajadusel kasutada.

Samas möönab ta, et kõik sõltub olukorrast. Kui olukord ei parane ja probleemseid laene tuleb juurde, suurendatakse ka provisjone.

Pankade esindajad kinnitavad, et Venemaa riskiga seotud laenude osakaal laenuportfellis ei ole suur ega ületa 5--6%.

Jõemetsa sõnul on laenamine vaid üks osa panga tegevusest ja kasumi teenimisest. Kui aga ettevõtetel on raha vähem, kasutavad nad vähem ka muid pangateenuseid.