Uudised
28. september 1998 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pangad: ettevõtteid me pankrotti ei aja

Kui tegemist oleks ühe ettevõtte probleemiga, nõuaksime me võlad sisse, praegu seda teha ei saa, lausub Ühispanga riskikapitali osakonna juhataja Guido Gritsenko.

Üldist majanduslikku olukorda arvestades on probleem ülimalt tõsine ja puudutab kõige rohkem toiduainetööstuse ettevõtteid, eriti kala- ja piimatööstust, hindab laenukoormusega raskustesse sattumist Hansapanga Grupi krediidiriski juht Tiit Jõemets.

Ta peab protsessi süvenevaks. Praeguseks on Venemaa kriis mõju avaldanud neile ettevõtetele, kes on otseselt Venemaaga ärisuhetes. Olemas on ka teine riskigrupp ehk ettevõtted, kes ise Venemaaga seotud ei ole, kuid kelle äri sõltub esimese riskigrupi ettevõtete tegevusest. Venemaa kriisi mõjud võivad neil ilmneda alles poole aasta pärast.

Forekspanga laenudirektor Urmas Pastarus tõdeb, et päevakorda tõuseb probleem juhul, kui turg ujutatakse üle laenude tagatiseks oleva kinnisvaraga, mille väärtus langeb suure pakkumise tõttu.

Piimatööstusettevõtteid peab Jõemets paremas olukorras olevaks, sest Venemaa asemel on näiteks piimapulbrile alternatiivseid turukanaleid kergem leida.

Hinnanguliselt oleks Venemaaga seotud kriisist väljatulekuks tarvis miljard krooni. Peaministriga kohtumisel tegid ettevõtjad ettepaneku, et valitsus eraldaks omalt poolt 300 mln krooni. Seni veel otsust ei ole.

Tiit Jõemets on veendunud valitsusepoolse toetuse vajalikkuses. Pangad üksi ei suuda olukorda lahendada ning probleem kandub riiklikule tasandile, sest lõpuks ei suuda need ettevõtted ka makse maksta ning pankroti korral tekiks tööhõiveprobleem.

Tallinnas ja Harjumaal ei pruugi see kohe tunda anda, kuid teistes regioonides, kus ühe tööandja osakaal suurem, on küsimus tõsine.

Pangad püüavad leida koos raskustesse sattunud ettevõttega lahendusteid. Põhiliselt tähendab see paindlikke maksegraafikuid laenu põhiosa tagasimaksetel. Samuti püütakse ettevõtete toodangule leida alternatiivseid turunduskanaleid.

Kõige hullemas olukorras on kalakonservide tootmisele spetsialiseerunud ettevõtteid, kelle toodangule on väljaspool idanaabri piire peaaegu võimatu turgu leida.

«Euroopa tahab tuunikalakonservi, kus ei ole luid ega uimi. Sellist konservi, kust kurbade silmadega kala vastu vaatab, nad ei osta,» lausub Gritsenko.

Mitmed ettevõtted on lisaks idaturu äralangemisele sattunud topeltraskustesse intressimäärade tõusu tõttu. Pangad aga intresse langetada ei taha, sest siis jääksid nad kasumist ilma.

Ettevõtetele, kes intressitõusu taluda ei suuda, ei saa pank vastu tulla. «Selles osas ei saa me annetusi teha ja paratamatult lähevad mõned ettevõtted pankrotti,» tõdeb Urmas Pastarus.

Gritsenko lisab, et niikaua, kui ettevõte on võimeline intressimakseid tasuma, ei hakata võlga sisse nõudma.

Üheks võimaluseks pangal makseraskustes ettevõttelt raha kätte saada on ettevõte üle võtta ja sellele uued omanikud leida.

Praeguses olukorras ei peeta seda teed otstarbekaks, sest massiline ülevõtmisega tegelemine ei ole panga eesmärk ja ka uusi omanikke ei ole kriisisituatsioonis kerge leida.

Kui investoreid ka leidub, on nende huvi praeguses olukorras saada ettevõtted võimalikult odavalt.

Probleemsete laenude lisandumine sunnib panku võimalike kahjude maandamiseks suurendama ebatõenäoliselt laekuvate laenude katteks tehtavaid provisjone. Mis mahus seda tehakse, ei taha pankurid öelda.

Urmas Pastaruse sõnul on provisjonid praegu põhiline pankade kasumit vähendav tegur.

Ühispanga asepresident Ott Karolin märgib, et praegu ei ole pangal täiendavate provisjonide tegemise vajadust. 220 miljoni kroonise mahuga provisjonidest on 60 miljonit üldprovisjone, mis ei ole otseselt ühegi laenuga seotud ja mida saab vajadusel kasutada.

Samas möönab ta, et kõik sõltub olukorrast. Kui olukord ei parane ja probleemseid laene tuleb juurde, suurendatakse ka provisjone.

Pankade esindajad kinnitavad, et Venemaa riskiga seotud laenude osakaal laenuportfellis ei ole suur ega ületa 5--6%.

Jõemetsa sõnul on laenamine vaid üks osa panga tegevusest ja kasumi teenimisest. Kui aga ettevõtetel on raha vähem, kasutavad nad vähem ka muid pangateenuseid.