• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toiduainetööstuse laen täna valitsuses

    Rahandusminister Mart Opmann sai eile peaminister Mart Siimannilt ülesande töötada tänaseks välja müügioptsioonitehing, mille kohaselt valitsus soovitab kommertspankadele võtta toiduainetööstuse ettevõtetelt kolmeks kuni neljaks kuuks käibevahendite laenugarantiiks ladudesse seisma jäänud toiduained. Valitsus omakorda garanteerib, et kui ettevõte ei suuda laenu tähtajaks tagastada, ostab riik toiduained eelarverahaga pankadelt ära. Laenu tasumisega hilinenud ettevõttele jääb kohustus osta maksevõime taastumisel toiduained valitsuselt tagasi.
    Peaministri majandusnõuniku Aare Järvani sõnul tulevad laenugarantiina kõne alla rohkem kui kuuekuulise säilimistähtajaga toiduained. Hind, millega valitsus nõustub ladudes seisvat kaupa laenugarantiina toetama, peab olema ligi poole võrra madalam võimalikust turuhinnast.
    «Vaatamata sellele, et Ühispangal ja Hansapangal on raha piisavalt, ei saa pangad omanike ja Eesti Panga nõuete tõttu praegu rohkem riske võtta,» selgitas Järvan. «Riik ei saa panku kohustada laenu andma, kuid osa riskist peab langema pankadele.»
    Järvan ei välistanud, et valitsuse võetud riski ebaõnnestumise korral peavad turu kaotanud sprotid ära sööma kaitseväelased, piirivalvurid ja sotsiaalhoolekandeasutuste elanikud. «Kogused on siiski nii suured, et ajateenijad ei suuda kõike seda ära süüa,» kommenteeris Järvan.
    Kuigi rahandusministeerium töötab müügioptsiooni skeemi tänaseks välja, ei tähenda see Järvani sõnul, et valitsus seda täna rakendada otsustab.
    Järvani sõnul lähtub valitsus eeldusest, et Vene turg on makseraskuste tõttu Eesti kaupadele ajutiselt suletud ning hiljemalt kolme kuu jooksul taastub kaubavahetus senisest pooles mahus. Kavandatava müügioptsiooniga püüab valitsus vältida Eesti töötlejate ja tootjate vahelise ahelvõlgnevuste jada kandumist teistele elualadele.
    Nii pankurid kui ka toiduainetöötlejad suhtusid valitsuse kavasse ettevaatlikult.
    Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm ei soostunud enne ettepaneku detailiderohket kirjalikku varianti nägemata valitsuse kava kommenteerima. «Ühispank pole valmis täiendavate riskide võtmiseks,» ütles Urm.
    Ühinenud Meiereide juhatuse esimees Aivar Pärgmäe avaldas valitsuse kava suhtes imestust, sest see erineb teistes riikides kasutatavatest majanduse aitamise meetoditest. Pärgmäe pidas kindlamaks valitsuse oste riigireservi varudesse või välistehingute pikaajalist garanteerimist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.