Toiduainetööstuse laen täna valitsuses

Rahandusminister Mart Opmann sai eile peaminister Mart Siimannilt ülesande töötada tänaseks välja müügioptsioonitehing, mille kohaselt valitsus soovitab kommertspankadele võtta toiduainetööstuse ettevõtetelt kolmeks kuni neljaks kuuks käibevahendite laenugarantiiks ladudesse seisma jäänud toiduained. Valitsus omakorda garanteerib, et kui ettevõte ei suuda laenu tähtajaks tagastada, ostab riik toiduained eelarverahaga pankadelt ära. Laenu tasumisega hilinenud ettevõttele jääb kohustus osta maksevõime taastumisel toiduained valitsuselt tagasi.

Peaministri majandusnõuniku Aare Järvani sõnul tulevad laenugarantiina kõne alla rohkem kui kuuekuulise säilimistähtajaga toiduained. Hind, millega valitsus nõustub ladudes seisvat kaupa laenugarantiina toetama, peab olema ligi poole võrra madalam võimalikust turuhinnast.

«Vaatamata sellele, et Ühispangal ja Hansapangal on raha piisavalt, ei saa pangad omanike ja Eesti Panga nõuete tõttu praegu rohkem riske võtta,» selgitas Järvan. «Riik ei saa panku kohustada laenu andma, kuid osa riskist peab langema pankadele.»

Järvan ei välistanud, et valitsuse võetud riski ebaõnnestumise korral peavad turu kaotanud sprotid ära sööma kaitseväelased, piirivalvurid ja sotsiaalhoolekandeasutuste elanikud. «Kogused on siiski nii suured, et ajateenijad ei suuda kõike seda ära süüa,» kommenteeris Järvan.

Kuigi rahandusministeerium töötab müügioptsiooni skeemi tänaseks välja, ei tähenda see Järvani sõnul, et valitsus seda täna rakendada otsustab.

Järvani sõnul lähtub valitsus eeldusest, et Vene turg on makseraskuste tõttu Eesti kaupadele ajutiselt suletud ning hiljemalt kolme kuu jooksul taastub kaubavahetus senisest pooles mahus. Kavandatava müügioptsiooniga püüab valitsus vältida Eesti töötlejate ja tootjate vahelise ahelvõlgnevuste jada kandumist teistele elualadele.

Nii pankurid kui ka toiduainetöötlejad suhtusid valitsuse kavasse ettevaatlikult.

Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm ei soostunud enne ettepaneku detailiderohket kirjalikku varianti nägemata valitsuse kava kommenteerima. «Ühispank pole valmis täiendavate riskide võtmiseks,» ütles Urm.

Ühinenud Meiereide juhatuse esimees Aivar Pärgmäe avaldas valitsuse kava suhtes imestust, sest see erineb teistes riikides kasutatavatest majanduse aitamise meetoditest. Pärgmäe pidas kindlamaks valitsuse oste riigireservi varudesse või välistehingute pikaajalist garanteerimist.