Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas lähenevad valimised ohustavad Eesti majandust?

    Olen absoluutselt nõus. Esimesed märgid on selgelt olemas. Riigieelarve, mida ka Pajula kritiseerib, on oma mahu ja kasvu poolest ennekuulmatu. Esimesed seosed, mis teha saab, näitavad, et tuludega on selgelt puusse pandud. Ja puussepaneku mõte on põhiliselt see, et eelarve kulude pool on täis kõikvõimalike lubaduste realiseerimisi jm häid asju, mis on otse seotud valimistega.
    Sammud, mis on täna tehtud, võivad viia majanduskeskkonna olulisele halvenemisele tuleval aastal. See võib kaasa tuua vajaduse hakata eelarvet poole aasta pärast ümber tegema. Kulud on tehtud ja tulud ei tule peale. Kui meie majanduse üks nurgakivi on tasakaalus eelarve, siis selle eelarvega on oht, et nurgakivi murdub. Siis võib tõesti öelda, et majandus on ohus.
    Stabilisatsioonifondi raha äratoomine on riigikogus kogu aeg päevakorras. Kindlasti tullakse selle juurde tagasi -- see on reaalne raha ja arvatavasti neil meestel, kes rahanumbreid tunnevad, aga muidu seda lugeda ei oska, on pidevalt meeles, et see raha on olemas.
    Subjektiivne moment on enne valimisi kahtlemata suurem, aga ma ei karda, et läheb nii tõsiseks populismiks. Tõenäoline on, et erakonnad võivad hakata võistlema, kes on suurem realist ja kes suudab Eestit päästa näiteks maailmast pealevalguva majanduskriisi eest. Asi võib hoopis sedapidi pöörduda, et kes on kaugelevaatavam, kes on realistlikum, kes on kokkuhoidlikum.
    Eesti majanduses on momendil üks sektor suurtes raskustes -- põllumajandus, millele on mõjunud ilmastik ja töötlejate maksmata raha. Töötlejad harutavad Vene kriisi mõjudest tekkinud umbsõlme lahti ja on selge, et kõik sealt puhtalt välja ei tule. Selle sektori raskused võimenduvad tasapisi kogu majanduses.
    Valimistega suuri muudatusi majandusse ei tule. Kiired muudatused ei ole Eestis võimalikud, ei ole sellist poliitilist konsensust, et mingit suurt muudatust läbi viia. Arvan, et Eesti jääb selle tõttu, et on fragmenteeritud ning killustatud, väga konservatiivseks. Vähemalt nende suurte muudatuste vältimiseks, mida ei ole vaja teha, on see kasulik.
    Teine asi on sellisel juhul, kui on tõepoolest vaja midagi ära teha, siis on see raske. Aga muudatusi, mida Pajula kardab, just selle killustatuse tõttu mina ei karda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
USA aktsiaturud alustasid uut kuud ulja põrkega
Pärast septembri langust algas oktoober USA aktsiaturgudel reipa tõusuga: suuremad aktsiaindeksid kerkisid üle kahe protsendi.
Pärast septembri langust algas oktoober USA aktsiaturgudel reipa tõusuga: suuremad aktsiaindeksid kerkisid üle kahe protsendi.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.