Juba poolteist kuud otsitakse septembri algul Piritalt lahkunud kaatrit ja Sampo kindlustus Soomes tunneb hirmu, et tal tuleb kadunu eest kopsakas kindlustussumma maksta. Loomulikult ei soovi kindlustus raha nõndasama loopida ja nii ilmusidki Eesti ajalehtedes kuulutused, et jälje ülesvõtjat ootab 2000 USA dollarit.

Iseenesestmõistetavalt võiks politsei kaatri ise üles leida või kindlustust väljamaksest vabastavat pettuse varianti kinnitada, aga ilmselt ei saa ta dollareid seaduslikul teel vastu võtta. Nii polegi veel jõutud inimeseni, kes nägi, kuidas kaater, pardal eesti keelt kõnelevad mehed, päise päeva ajal merele läks. Lisaks polnud tegemist tundmatu alusega: nii Sampo kindlustuse kui sadama esindajate sõnul on kaater TOPi sadama sagedane külaline.

Miks siis näiliselt lihtsa küsimuse lahendamine nii kaua aega võtab? Esiteks seepärast, et kaatreid ja jahte ei kasuta sageli nende omanikud ja volitamisel puuduvad ranged reeglid. Seega võib sadamast välja sõita praktiliselt igaüks, kes sadamamaksu tasunud.

Teiseks ei registreeri piirivalve sadamast väljasõitu, kui alus lahkub Eesti vetesse. Millal ta siinsetest vetest nina mujale keerab, on ilmselt juba üsna tülikas märgata.

Kolmandaks põhineb piirivalve töö jahtide kontrollimisel paljuski sadamatest saadaval informatsioonil. Sealne info põhineb usaldusel. Usaldus on aga väärtus esimese kuritarvituseni.