Eesti Energia peatas preemiate maksmise
Eesti Elektrijaama ametiühingujuht Vladimir Aleksejev ütles eile, et energeetikute ja Eesti Energia uue juhtkonna vahel on terve hulk lahkarvamusi, millest võib välja kasvada konflikt.
Kõige teravam on olukord Narvas, kus asuvad Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam ja Eesti Energoremont kokku rohkem kui 3000 töötajaga.
Homme koguneb ametiühingute majas Eesti energiatöötajate ametiühingu volikogu, kus olukord läbi arutatakse. «Seal ka paneme paika, mida me edasi teeme,» sõnas Aleksejev.
Tallinnas ja mujal jaotusvõrkudes pole olukord nii terav, kinnitas eile Põhja Elektrivõrkude tegevdirektor Arno Otstavel.
«Ajad muutuvad, rohkem on vaja investeerida tulevikku, mitte raha kohe laiali jagada,» lausus Otstavel.
Kreenholmi Valduse ASi ametiühinguliider Julia Dmitrjeva sõnul pole Kreenhomi naiste seas hetkel suuri pingeid ega nõudmisi juhtkonna suhtes.
Eesti Energia personalijuht Eela Veltsröm sõnas, et juhtkond püüab töötajate soove võimaluse korral arvestada. Tema sõnul on juhtkond seisukohal, et lisatasude ja preemiate eelduseks peab olema tööviljakuse tõus või majanduslik edukus.
Tervisetaastamise raha maksti paaril viimasel aastal kõigile Eesti Energia 7000 töötajale koos puhkuserahaga ja see moodustas töötaja ühe kuu ametipalga.
Eesti Energia uus juhtkond peatas majanduslike võimaluste tõttu selle traditsiooni juulis, kui pooled energeetikaettevõtete töötajad olid raha saanud, teine pool aga mitte.
Eesti Energia juhtimisarvestuse osakonna sektorijuhataja Sven Aasa sõnas, et välja maksti umbes 7 mln krooni ja sama palju hoitakse kokku väljamaksete lõpetamisega.
Olukorda pingestab see, et raha väljamaksmise õigus on kirjas kehtivas kollektiivlepingus, ehkki sõnastuses, et seda makstakse võimaluse korral.
Aleksejevi sõnul peab Eesti Energia juhtkond näitama energeetikutele materjale, mis tõestavad, et raha ei ole. «Loeme ajakirjandusest, et Eesti Energia teenis mullu kümneid miljoneid kroone kasumit -- kuhu see raha sai,» küsis ta.
Aleksejev märkis, et kollektiivleping kehtib 31. detsembrini ja tema soov on, et uue lepingu osas oleks kõik detsembriks selge. «Kindlasti ei lepi me ühepoolse kompromissiga,» lisas ta.