Arnout Lugtmeijer -- Eesti ärikliima tuulutaja

Lugtmeijer nõustub, et välisfirmadega kaasnenud välismaalastest juhtide tulek on justkui avatud aknast paiskuv tuulepuhang umbsesse tuppa. «Esmalt pidin ma muidugi akna kinni panema, et raha tuulde ei lendaks,» nendib Lugtmeijer. Selle lause mõistmiseks räägib ta lahti oma Eestisse tuleku.

Varem meresüvendamisega tegelenud firmas töötanud Lugtmeijeri kutsus ametit vahetama eraisikutest hollandlaste investeerimisfirma Baltica Finance üks omanik, kelle pojaga ta oli õppinud koos ülikoolis. Viis aastat tagasi hakkas ilmet võtma projekt ehitada torujuhe Maardu Termoili terminaalist Muuga sadamasse. Selleks loodud firmas EOS oli võrdne osalus USA kütusekontsernil Coastal ja Baltica Finance'il. Projekti üks vedajaid oli tollal mitmeid ettevõtmisi käivitanud skandaalse kuulsusega rootslane Nils Wärgarden, kelle hoolde usaldatud rahal omanikud silma peal hoida soovisid.

Lugtmeijeri esimene ettevõtmine oli lõpetada tegelemine kõrvaliste asjadega. Nii müüdi Rootsi metsakontsernile Stora metsavarumisfirma United Loggers, mis varustas valdavalt Püssi puitplaatide kombinaati.

Lugtmeijer räägib, et tuli Eestisse sooviga käivitada üks firma ja vastutada kogu ettevõtte tegevuse eest, mida ta poleks niipea saanud teha väljakujunenud struktuuriga kontsernis. «Seal on kohutav bürokraatia,» laiutab ta käsi. «Siin saan otsustada ja tehtud otsuste eest vastutada,» põhjendab Lugtmeijer areneva firma juhi eeliseid.

Lugtmeijer oli üks võtmetegelasi eelmise aasta lõpul avalikkuse ette jõudnud niinimetatud tariifisõjas ehk suuremate kütusefirmade vaidluses tariifide üle Eesti Raudteega. «Konkurentsi tekitamisega tervendas ta transiidiäri üldpilti,» hindab tuliseid läbirääkimisi tagantjärele Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch.

Enne mängis sisuliselt üksi Pakterminal Eesti Raudteega, EOSi tugevnemisega tuli muuta reegleid, sest vähenes Eesti Raudtee ja Pakterminali vastastikune sõltuvus.

Lugtmeijer ise ütleb, et kõige rohkem häirib Eestis teda võtmeisikute omavaheline seotus. «Kõigil on meeles mingid kunagised teened, mistõttu sünnivad kabinetikokkulepped,» siunab ta. Riigiettevõtete juhid tunnevad end aga kuningatena, sest neid kontrollivad ministeeriumiametnikud vaatavad igal koosolekul sisulise arutamise asemel kella, selgitab Lugtmeijer. «Tagajärg on aga ülekohus, sest kuningas surub iga firmat läbirääkimistel eraldi,» tõdeb ta.

Lugtmeijeri eredaim põrkumine võimudega on põhjustatud koertest. Nimelt lõppes üks vanalinna kodu ukselt alanud jalutuskäik kahe dalmaatsia koeraga politseijaoskonnas protokolli koostamisega. Vastu kõndinud erariides politseinik ei saanud aru, miks viiekuused kutsikad ei kanna suukorvi, selgitab Lugtmeijer oma korrarikkumist.