Kellel oli riigikogu tegevusest kõige enam kasu?

Saan anda ainult hinnangu maksumaksjatega koostöö kohta, mis oli hea Reformierakonna, Keskerakonna, Isamaaliidu ja Maarahva erakonna fraktsiooniga. Üldse ei tekkinud koostööd Koonderakonna, Perede ja Pensionäride erakonna ja Maaliidu fraktsiooniga, sest nad ignoreerisid meid. Kuigi osalusdemokraatia põhimõtted peaksid olema riigikogu kõigi jõudude juhtmotiiviks.

Maksumaksjate seisukohalt on riigikogu teinud nii halbu kui kasulikke otsuseid. 1996 võeti vastu käibemaksuseaduse muudatus, millega pandi ekspordi tõendamine teiste riikide tolliasutustele. See pole üksnes maksumaksjatele kahjulik, vaid eksporti ja seega kogu majandust takistav. Samas näiteks tulumaksuseaduse muudatus, mis vabastas väljaspool Tallinna ja Harjumaad tehtud investeeringud tulumaksust, on igati teretulnud. Aga üldiselt maksuseaduste kvaliteet ja maksumaksjate õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaalustamine maksuhalduri omadega pole õnnestunud.

Mõnel on õnnestunud oma valijate huvide eest paremini väljas olla kui teistel. Inimlikus faktoris mängib alati kaasa andekuse probleem. Mõnel koolil pole ka õnnestunud nii palju lapsi ülikooli saata kui meil, lihtsalt üks on andekam kui teine. Aga ma ei ole riigikogust halval arvamusel, pankesin tubli nelja, sest eestlastel on nii väike poliitiline kogemus. Kui võtaksime terve Eesti arengu ja võrdleksime seda näiteks Usbekistaniga, siis meie oleme ikka tublimad. Arvan pigem, et praegu veel tehakse mingist vanast tuhinast ideede nimel tööd, aga varsti see kaob üldse ja algab nii inimese moraalne hävitamine kui grupihuvide kaitsmine.