Kas seadusesse kirjutatud piirangud on põhjendatud?

See, et alkoholiseadus keelab tänavakaupmeestel kangema õlle müügi on minu arvates rohkem seotud alaealiste alkoholismiga, sest õlu eriti maksupettuse alla ei käi. Ma aga ei usu, et tänavaputkades teeb õlu väga suurt käivet. Pean kangemale alkoholile kehtestatud piirangut õigeks, sest mida laiem on võimalus alkoholi müüa, seda suuremad on võimalused teha sellega musta äri. Samuti on suurem võimalus, et alaealised saava alkoholi kergemini kätte. Ega ilmaasjata ole Skandinaavias alkoholimüük väga tugevasti reguleeritud.

Mulle tundub, et 15 aprillil jõustuva alkoholiseaduse on kokkukirjutanud inimene, kes elu ja neid asju päris hästi ei tunne.

Saan aru, et salaviin on Eestis tõsiseks probleemiks ja nüüd tahetakse selle seadusega salaviinaäri tõkestada või takistada. Seadus liigitab õlu kange alkoholi alla ja see on minu arvates täiesti absurd kui õlle ja viina müüki reguleeritakse ühtemoodi. Sellest seadusekirjutaja ekslikust arusaamast tulenevad ka paljud teised probleemid.

Näiteks välistab seadus sularahaga arvelduse hulgi- ja jaemüüja vahel. Maapiirkondades on aga pangateenuste kasutamine komplitseeritud ja nüüd peab poepidaja tulema selleks linna, et müüki võetava alkoholi eest arveldusarve kaudu tasuda. See tõmbab hinge kinni maapiirkondades asuvatel jaemüüjatel, kellel ei ole võimalik kasutada operatiivset sided pankadega.

Mina ei ole kuulnud, et Eestis oleks probleeme salaõllega. Sellepärast on vale panna alkoholiseaduses õlu ühte raskusgruppi viinaga. Õlu on ikkagi kerge alkohoolne jook ja mina ei pea seda isegi alkoholiks vaid tugevalt toniseerivaks alkohoolseks joogiks.

Jõustuv alkoholiseadus on kodumaise tootja, edasimüüja ja tarbija vaenulik ning seda tuleks muuta.