Pank võib kaotada kontrolli

2. Omanik taotleb pangast laenu, pakkudes tagatiseks enda omandis olevat hoonet (vallasvara). Pank, lastes kinnisvarabürool hinnata hoone väärtuse ja analüüsides laenuriski, otsustab laenutaotluse rahuldada.

3. Omanik ja pank sõlmivad laenulepingu ning notar kinnitab panga kasuks hoone pandilepingu, mis registreeritakse kohalikus hooneregistris. Pandilepinguga kohustub omanik seadma maa erastamise järel kinnistusraamatusse hüpoteegi panga kasuks.

4. Pank väljastab omanikule raha.

5. Samal ajal kulgeb oma rada maa erastamise protsess. Maa erastamisest omanikule teatatakse Riigi Teatajas. Järgneb maa kinnistamine omaniku nimele ning sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

Edasi on võimalikud kaks varianti. Kui omanik seab panga kasuks hüpoteegi, siis probleeme ei ole. Võimalik on aga ka variant, mille kohaselt omanik hüpoteeki ei sea, vaid võtab välja kinnistusregistri väljavõtte ning võõrandab kinnistu heausksele omanikule.

Tekkinud on probleem pangale -- laenuleping on, võlgnik on (või on kadunud), hoone on, kuid hüpoteeki laenu tagamiseks ei ole.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (§ 13/3) kohaselt ei saa pank nõuda heauskse omandaja kinnistule pandiõiguse hüpoteegina sissekandmist.

Lahendus oleks see, kui hooneregister väljastaks enne kinnistu võõrandamise tehingut teatise märkega pandist. Kuid kes peaks selle tellima ja kes peaks seda kontrollima? Notar ei ole kinnistu võõrandamise puhul kohustatud peale kinnistusraamatu väljavõtte kontrollimise veel tellima teatist hooneregistrist, samuti ei pea lisakulutusi tegema tehingut läbiviiv maakler ning ostja ei teagi sellisest probleemist.