Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pank võib kaotada kontrolli

    vara üle

    Kui omanik ei sea hüpoteeki panga kasuks ja võõrandab kinnisvara heausksele omandajale, võib vara väljuda panga kontrolli alt.
    Üldjuhul on pangal pidevalt kontroll vara üle, mis on antud laenu tagatis. Kinnisvarabüroo Simus tegevdirektori Rene Salumäe kinnitusel on praegu siiski vähemalt ühel juhul võimalik, et kontroll kaob. Järgnevalt on toodud seda võimaldav asjade käik.
    1. Õigustatud subjekt, (maja, elamu, hoone) omanik, on alustanud maa ostueesõigusega erastamise toiminguid ning andnud kohalikku omavalitsusse sisse hoone juurde kuuluva krundi erastamise taotluse.
    2. Omanik taotleb pangast laenu, pakkudes tagatiseks enda omandis olevat hoonet (vallasvara). Pank, lastes kinnisvarabürool hinnata hoone väärtuse ja analüüsides laenuriski, otsustab laenutaotluse rahuldada.
    3. Omanik ja pank sõlmivad laenulepingu ning notar kinnitab panga kasuks hoone pandilepingu, mis registreeritakse kohalikus hooneregistris. Pandilepinguga kohustub omanik seadma maa erastamise järel kinnistusraamatusse hüpoteegi panga kasuks.
    4. Pank väljastab omanikule raha.
    5. Samal ajal kulgeb oma rada maa erastamise protsess. Maa erastamisest omanikule teatatakse Riigi Teatajas. Järgneb maa kinnistamine omaniku nimele ning sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.
    Edasi on võimalikud kaks varianti. Kui omanik seab panga kasuks hüpoteegi, siis probleeme ei ole. Võimalik on aga ka variant, mille kohaselt omanik hüpoteeki ei sea, vaid võtab välja kinnistusregistri väljavõtte ning võõrandab kinnistu heausksele omanikule.
    Tekkinud on probleem pangale -- laenuleping on, võlgnik on (või on kadunud), hoone on, kuid hüpoteeki laenu tagamiseks ei ole.
    Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (§ 13/3) kohaselt ei saa pank nõuda heauskse omandaja kinnistule pandiõiguse hüpoteegina sissekandmist.
    Lahendus oleks see, kui hooneregister väljastaks enne kinnistu võõrandamise tehingut teatise märkega pandist. Kuid kes peaks selle tellima ja kes peaks seda kontrollima? Notar ei ole kinnistu võõrandamise puhul kohustatud peale kinnistusraamatu väljavõtte kontrollimise veel tellima teatist hooneregistrist, samuti ei pea lisakulutusi tegema tehingut läbiviiv maakler ning ostja ei teagi sellisest probleemist.
    Rene Salumäe sõnul on, arvestades (Tallinna) hooneregistri töökorraldust, kolmandal isikul väga raske saada omanikku puudutavaid andmeid. «Näiteks Ühispangaga on tekkinud olukord, kus pantija (kinnis)vara on väljunud panga kontrolli alt,» märgib Salumäe.
    Olukord võib minna veelgi huvitavamaks, kui ostja on võtnud laenu hoone ostuks samast pangast ning pank seab ka sellele hüpoteegi, märkamata, et kinnistu oluliseks osaks oleval hoonel on juba tema pant.
    Võimalik lõppolukord on selline: mingil kuupäeval pank fikseerib, et laen ei laeku tähtaegselt ning omanikuga kontakt puudub. Täitevamet alustab võla sundtäitmist. Täitevmenetluse käigus avastatakse, et puudub laenutagatis.
    Probleemi on tekitanud lüngad Eesti õigusnormides, st et õigusnormid, mis reguleerivad vallasasjade ja kinnisasjade esinemist tsiviilkäibes, ei sätesta vallaspandi kohta käiva informatsiooni vahetamise kohustust hooneregistri ja kinnistusameti vahel.
    Seetõttu on Hansapank rakendanud oma huvide kaitsmiseks abinõusid.
    Näiteks oleme saavutanud mõne hooneregistriga kokkuleppe, mille kohaselt hooneregister saadab pangale koopia teatisest, mille hooneregister väljastas kinnistamisele tuleva maatüki omanikule kinnistamise protsessi läbiviimiseks. See kokkulepe tagab panga õigeaegse informeerituse.
    Põhiline abinõu vallaspandi hüpoteegiks ümberregistreerimise saavutamiseks on pidev laenuportfelli jälgimine, see tähendab, et laenuametnikud jälgivad ametlikes teadetes avaldatavat informatsiooni ning regulaarselt tehakse kirjalikke järelepärimisi klientidele maa kinnistamise seisu kohta.
    Oleme veendunud, et panga kliendid ei kasuta ära lünki õigusnormides, sest selline käitumine tähendab oma krediidiajaloo rikkumist, millega ühtlasi kaasneb võimalus, et tulevikus pangad teda ei teeninda.
    Esmakinnistamise teated ilmuvad Riigi Teataja lisas ja Eesti Päevalehes, nende jälgimisel saavad laenuametnikud protsessist ülevaate.
    Riigi Teatajas ja Eesti Päevalehes avaldatakse väga palju eraõiguslikku käivet puudutavaid teateid, nagu sundlõpetamised, pankrotiteated, et (näiteks pankadel) oleks võimalik nõudeid õigel ajal esitada.
    Kui omanik on kinnistu müünud ning jätnud hüpoteegi panga kasuks seadmata, siis see ei tähenda võla olematuks muutumist. Panga ees jääb senine omanik endiselt võlglaseks, lihtsalt võlg kaotab tagatise. Pant on seatud ainult täiendavaks garantiiks.
    Probleem on selles, et nüüd pole võlg enam millegagi tagatud ning võib osutuda, et võlgnikul ei olegi muud vara.
    Seadus ei pane praegu hooneregistrile pankade informeerimise kohustust ja ilmselt ei saa seadusega riiklikule registrile sellist kohustust ka panna.
    Notar ei pea enne uuele omanikule müügi vormistamist ehitusregistri kandeid kontrollima, sest ehitusregistril on nüüd hoone suhtes ainult ehitustehnilisi andmeid koguva andmekogu tähendus.
    Äripäev koostab oma lugejate eelistuste põhjal ideaalse maakodu mudelit.
    Küsitluses on võimalik osaleda aadressil http://www2.mbp.ee/~ke/ankeet.html
    Vastused palume saata nädala jooksul kas Netscape Navigatoriga aadressil [email protected] või faksi numbril 667 02 65.
    Küsitluse tulemused avaldatakse 9. juunil ilmuvas erilehes ja internetiväljaandes.
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: õpetame vallavanema ajakirjandust mõistma!
Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp, kelle meelest võiks riiklikult kokku leppida, et "ajakirjandus ei tüüta kaks aastat omavalitsusi", ei mõista ajakirjanduse olemust ja rolli. Õpetame siis, ütleb Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlanud päevakommentaaris.
Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp, kelle meelest võiks riiklikult kokku leppida, et "ajakirjandus ei tüüta kaks aastat omavalitsusi", ei mõista ajakirjanduse olemust ja rolli. Õpetame siis, ütleb Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlanud päevakommentaaris.
Eesti näeb pitsaindeksis välja kena keskmik
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Nordecon jätkab kahjumis tegutsemist
Tallinna börsil noteeritud Nordecon jäi taas kord aasta kokkuvõttes kahjumisse. 2022. aasta eest kujunes Nordeconi kahjumiks 1,44 miljonit eurot. Aasta varem oli ehitusettevõtte kahjum 5,5 miljonit eurot.
Tallinna börsil noteeritud Nordecon jäi taas kord aasta kokkuvõttes kahjumisse. 2022. aasta eest kujunes Nordeconi kahjumiks 1,44 miljonit eurot. Aasta varem oli ehitusettevõtte kahjum 5,5 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Viljandisse kohviku rajanud pere korjab miinust, aga naudib nii et vähe pole
Saade „Äri Eestimaal“ käib seekord külas Viljandi pereettevõttel KoduKOHVIK. Hubase kohviku ja elustiilipoe taga seisab pere, kelle liikmed teenivad oma igapäevast leiba hoopiski teistel erialadel: pereema Reet Teng ja üks tema tütar proviisorina, teine tütar ja minia hambaarstidena, poeg tegutseb põllumajanduses ja väimehed ehitussektoris.
Saade „Äri Eestimaal“ käib seekord külas Viljandi pereettevõttel KoduKOHVIK. Hubase kohviku ja elustiilipoe taga seisab pere, kelle liikmed teenivad oma igapäevast leiba hoopiski teistel erialadel: pereema Reet Teng ja üks tema tütar proviisorina, teine tütar ja minia hambaarstidena, poeg tegutseb põllumajanduses ja väimehed ehitussektoris.
Äripäeva Juhtimiskool: tulemuslikku meeskonda kannustab usk, et me saame koos hakkama!
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Äripäeva kujundused valiti Eesti paremate sekka
Meedialiidu kujunduskonkursi žürii valis välja 2022. aasta parimad kujundused, tuues esile kaks tööd Äripäevast.
Meedialiidu kujunduskonkursi žürii valis välja 2022. aasta parimad kujundused, tuues esile kaks tööd Äripäevast.

Olulisemad uudised

Värsked oma ettevõttega alustajad: laste sünnipäevapidu pidamata ei jäeta Alustav ettevõtja: loodame, et jääme ellu!
Seitse aastat lastega kodune olnud Birgit Naarits hakkas pärast pere kahe noorema lapse nelja-aastaseks saamist otsima endale tegevust. Ta otsustas luua ettevõtte, mille klientideks on lapsed.
Seitse aastat lastega kodune olnud Birgit Naarits hakkas pärast pere kahe noorema lapse nelja-aastaseks saamist otsima endale tegevust. Ta otsustas luua ettevõtte, mille klientideks on lapsed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.