Audiitor kahtleb ASA Kindlustuse tulevikus

Audiitorfirma Deloitte & Touche audiitor Veiko Hintsov ütles ASA Kindlustuse eelmise aasta majandusaruande auditi järeldusotsuses, et kindlustusfirma mullune 30,9 miljoni kroonine kahjum, investeeringute ümberhindamise potentsiaalne mõju ning regulatiivsete asutuste kiirest ja otsustavast tegevusest tulenev risk annavad aluse tõsiselt kahelda kindlustusseltsi võimes tegevust jätkata.

Deloitte & Touche'i audiitor märkis järeldusotsuses, et arvamust seltsi investeeringute, nõuete ja viitlaekumiste kohta kogusummas 51,5 mln krooni pole võimalik anda. Veiko Hintsov ei osanud eile öelda, kas see summa on ASA Kindlustuse tegevuse jätkamiseks vajaliku investeeringu suurus.

«Bilansi puhastamiseks võib rääkida küll samadest numbritest, kuid ettevõtte edasiseks tegutsemiseks on küsimus reaalses rahas,» lausus Hintsov. Viidates kindlustusseltsi omanike palvele ei soovinud Hintsov öelda, kas ta kahtleb ka AB Elukindlustuse võimes tegevust jätkata.

AB Kindlustuse Grupi kindlustusseltsid on paigutanud Maakri tänava pooleliolevasse kõrghoonesse kokku üle 62 mln krooni. Peale 18 mln krooni eest märgitud pankrotistunud ASi Maakri Ehitus võlakirjade andsid kindlustusseltsid hoone ehituseks üle 44 mln krooni eest hüpoteeklaene.

Kindlustusinspektsioon nõuab AB Kindlustuse seltsidelt investeeringute seadusega vastavusse viimiseks reservide kattevarana näidatud võlakirjade ümberpaigutamist.

Eelmisel nädalal teatas ASA Kindlustus strateegilisest investorist, kes avalikustatakse pärast tehingu jõustumist kahe nädala möödudes. Eilsel ASA Kindlustuse ja AB Elukindlustuse aktsionäride üldkoosolekul uuest investorist koosoleku juhatajad ei rääkinud.

AB Kindlustuse Grupi suuromaniku Leonid Apananski sõnul refinantseerivad senised osanikud aktsiate müügist saadava rahaga Maakri Ehituse võlakirjadesse paigutatud vahendid, mis on praegu kehtiva kindlustusseadusega vastuolus.

Kindlustusinspektsiooni direktori asetäitja Kaido Tropp ütles eile, et tema on uuest investorist teadlik ja peaks nendega täna kohtuma. Tropp ei avalikustanud investori päritolu, kuid kinnitas, et kui lepingu tingimused täidetakse korrektselt, on AB Kindlustuse seltside tegevuse jätkamine võimalik.

«Tuleb ära oodata 14 päeva, sest lepingu jõustumiseks on vaja reaalne raha üle kanda,» lausus Tropp. «Tegu on oluliselt suurema summaga kui võlakirjadesse investeeritud 18 miljonit krooni.»

Teiste kindlustusseltside esindajad AB Kindlustuse Grupi seltside uuest investorist midagi kuulnud veel ei ole. Kindlustusseltside liidu direktor Katrin Hanko ütles, et Eestis veel mitte tegutsevad suuremad lääne kindlustuskontsernid ei ole Eesti kindlustusseltside vastu huvi tundnud. Praegusi kindlustusseltside suuri kahjumeid arvestades on kaheldav ka investorite huvi finantsinvesteeringute osas, lausus Hanko.

Zürich Kindlustuse Eesti ASi juhatuse esimees Olev Saadoja rääkis, et kui AB Kindlustuse uute investorite näol oleks tegemist mõne tuntud kindlustusfirmaga, oleks sellest kindlustusringkondades kuulda olnud. Saadoja avaldas imestust, et ASA Kindlustuse ja AB Elukindlustuse aktsionäride koosolekul strateegilise investori kaasamisest ei räägitud.

Mitu Eestis tegutsevate elukindlustusseltside juhti on öelnud, et AB Elukindlustuse tooted ei vasta klassikalistele Euroopa standarditele, mistõttu huvi kindlustusseltsi lepingute vastu on vähene.