Vanajumala imepärane kätetöö

Esmakordselt ?veitsi sattudes tunneb eestlane algul kõikjal valitseva viisakuse ja sundimatuse pärast end veidi kohmetuna , sest sealsetes külades või väikelinnades ringi liikudes naeratatakse pidevalt. Komplimendina kõlavaid lauseid saadetakse teele ustest-akendest ning sama viisakas on ?veitslane autoroolis. Piisab vaid ülekäigurajale liginemisest ja auto peatub kui nõiaväel. Alles hiljaaegu ei olnud ?veitsi ühes kantonis auto juhtimiseks vaja liikluseksamit sooritada, sest loomulikku liikluskultuuri hinnati teadmiste proovist kõrgemalt.

Väikeriigist on lumiste mägede, kaljude, rahnude, metsa ja alpiaasade all suurem osa ning see on piirkond, mida külastades saab nautida looduse võimsust ja ilu.

Kohalikud elavad ise oma igapäevast elu väga väikesel maaosal, mis hõlmab ?veitsi platoo ja osa Juura mäestikust. Kuna haritavat maad on väga vähe, osatakse ?veitsis maad hinnata. Võimatu on leida harimata põllusiilu või puhastamata maanteeäärt. Turistides tekitavad imestust niidetud heinamaad kõrgmägedes. Kes neid niidab ja kuidas, jääb mõistatuseks, sest mäkke ronimine on ilma seljakottidetagi vaevaline ja hingemattev.

Kõikjal on kuulda ?veitsi kellamängu ning laule. Meloodiad on reeglina rõõmsameelsed ja kaunikõlalised. ?veitsi hääli võib kuulda õhtuhämaruses ka väikestes külades, sest ringi jalutavad loomad on varustatud kelladega.

Endiselt on ?veitslaste seas aukohal ka joodeldamine ja joodeldajad.

Autor: Arvo Lepik