Venemaa surve Lätile jätkub

Venemaa keskpanga otsus arvata Läti taas offshore-riikide nimekirja tuleb tühistada, sest see on vastuolus kahe riigi lepingute vaimu ning rahvusvahelise õigusega, ütles Läti välisministeeriumi pressiesindaja Janis Silis. «Kui Venemaa keskpank arvas eelmine kord Läti offshore-riikide nimekirja, siis tunnistas ta oma viga,» ütles pressiesindaja. Nimelt möönis keskpanga valuutakontrolli osakonna direktor Jelena I?t?enko aprillis, et nimekirja formuleering ei olnud Läti suhtes korrektne.

Läti kommertspankade liidu presidendi Teodoras Tverionise hinnangul on Venemaa keskpanga otsus administratiivne abinõu, mis püüab mõjutada majandusprotsesse ja mis raskendab eelkõige Vene pankadel Läti klientidega arveldamist. Näiteks peavad kõik Vene pangad looma alates 1. augustist lisareservid, mis moodustavad 50% offshore-tsooni residentidega tehtud tehingute summast.

Samal ajal on Läti põhilise transiidilinna Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs saanud mitteametlikest allikatest teada, et Venemaa parlament valmistub Läti keeleseaduse tõttu ulatuslikeks Läti-vastasteks sanktsioonideks.

Venemaa riigiduumas on arutusel kaks seaduseelnõu, mille vastuvõtmine tähendaks neljandas kvartalis Läti majanduslikku ja poliitilist blokeerimist Venemaa poolt, kinnitab Lembergs. Esimeses seaduseelnõus on kirjas, et Venemaa valitsusel, riigi- jm asutustel keelatakse Läti osapooltega kaubandus- ja igasuguste muude lepingute sõlmimine ja teostamine.

Teine seaduseelnõu kohustab Venemaad osutama Lätis elavatele venekeelsetele elanikele humanitaarabi. Mõlemad seaduseelnõud on läbinud esimese lugemise.

Läti uuel valitsusel tuleb kaaluda, kuidas korvata riigi sisemajanduse kogutoodangut oluliselt täiendanud Vene transiidi jätkuvat vähenemist. B&B andmetel kahanesid 1999. a I poolaastal Läti raudteeveod kokku 23%. Lisaks vähenes Vene kriisi otsesel mõjul töötleva tööstuse toodang I kvartalis 17,3%, tööstustoodang aprillis 12,5% ning aasta nelja esimese kuu eksport 10%.

Autor: ÄP

Hetkel kuum