Keskpanga kasumi eraldamine kahtluse all

Keskpanga tänavune kasum võib kujuneda liiga väikeseks, et sellest 130 miljoniga riigieelarvet toetada, ütles Mart Sõrg. «Ma kahtlen, kas nii palju üle jääb,» lisas ta.

Ka keskpanga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann märkis, et eelmine aasta, mil Eesti Pank teenis 542 miljoni krooni suuruse kasumi, oli erakordselt hea ja see ei pruugi korduda. «Olukord välisturgudel on muutunud,» nentis ta. Kuusmann lisas, et Eesti Pank hakkab oma kasumit jaotama alles siis, kui selle suurus on selgunud.

Rahandusminister Siim Kallas ja Eesti Panga president Vahur Kraft on arutanud võimalust suunata keskpanga kasumist ligikaudu 130 miljonit krooni otse tuleva aasta riigieelarvesse.

Valitsus loodab selle abil osaliselt katta tulude puudujääki, mis tekib ettevõtte tulumaksu kaotamise tagajärjel.

Eelmise aasta suvel osales keskpank 90 miljoni krooniga Maapanga krahhi kahjude hüvitamisel, valitsus lubas tookord, et 1999. ning 2000. aastal keskpank riiki toetama ei pea.

«Praegust plaani ei saa nimetada kokkuleppe rikkumiseks, sest raha võetakse ainult keskpanga enda nõusolekul,» märkis rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik, kelle sõnul teeb lõpliku otsuse Eesti Panga nõukogu.

Sõrg ütles, et seni pole keskpank plaaninud valitsusega sõlmitud kokkuleppest taganeda. «Tahaks argumente kuulda ja Eesti Panga tegelikku kasumisummat näha,» lausus Sõrg.

Juunis soovitas vasakpoolne riigikogu liige Tiit Toomsalu kasutada Eesti Panga möödunud aasta kasumit tänavuse defitsiidis riigieelarve lappimiseks, kuid koalitsioon naeris tema ettepaneku välja. Isamaliidu liige Kalle Jürgenson avaldas arvamust, et Toomsalu käitus tüüpilise kommunistina, kellele «tekib kohe mingi kihelus hinge, kui kellelgi on raha ja see pole neilt ära võetud».

Valitsus on 2000. aasta riigieelarvet korduvalt kärpinud majanduskasvu prognoosi kahandamise ja ettevõtte tulumaksu kaotamise tõttu.