Pangasaalist reisibürooks

Sisustusega absoluutselt mitte harmoneeruv suurejoonelise pehme mööbliga istumisnurk häirib küll silma, kuid tal on kindel funktsioon -- lasta kliendil end kuningana reaalsusest väljatõstetuna tunda.

Metallist ja klaasist modernse pangasisustuse ning pehme istumisnurgaga moodustab konflikti maja üldvälimus, mis esindab kaheksakümnendate aastate ehitusstiili ning ei sobi kokku ei ühe ega teisega, kui üldse millegagi.

Probleemne on kaheksakümnendatel ehitatud maja torustik, mille jäljed paistavad laenurgas.

Maja suured aknad magistraali ääres on väga sobiv paik reklaamide asetamiseks aknale. Ka muudavad maast laeni aknad ruumi valgeks ja avaraks.

Kuigi enamik reisibüroosid on end sisse seadnud kesklinnas, arvab Ivo Koost, et kesklinnas pinna üürimine on mõttetu.

«Kesklinnas hulguvad peamiselt turistid, meist siin sõidavad mööda nii Viimsi-Merivälja kui ka Lasnamäe, samuti on oluline parkla olemasolu. Ameerikas asub 90% reisibüroodest kõrghoonete ülemistel korrustel. Üür tuleb ju kokkuvõttes ikkagi kliendi taskust.»

Kasutame pangast siia jäänud mööblit. Panga ja reisibüroo kontoril ei ole funktsionaalset vahet. Reisikorraldaja teenindab klienti nagu tellergi.

Panga endised sularahaboksid sobivad suurepäraselt konfidentsiaalseks reisimüügiks. Kliendil on õigus privaatsusele. On kliente, kes ei soovi, et nähakse, millele nad raha kulutavad. Kõrvalseisja võib kadedaks muutuda. Tavareiside müügiks sobib hästi pangalett, kus klient kiiremad asjad korraldada saab.