• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IMFi nõuete eiramine tõi edu

    IMFi retsept Aasia kriisiriikidele oli range finants- ja rahapoliitika. Seda järgisid nii Indoneesia, Tai kui ka Lõuna-Korea. Tõsi, need riigid on kriisist edukalt välja tulnud, kuid tavainimesele on olnud selle rängaks hinnaks suur tööpuudus ja järsult kahanenud sissetulekud.
    Malaisia otsustas ujuda vastuvoolu ja valis oma tee. Mahathir, kes süüdistas Malaisia hädades ränkade sõnadega rahvusvahelisi valuutaspekulante, kehtestas range kontrolli valuuta ja kapitali liikumise üle. Rahvusvaluuta ringgit ei olnud äkitselt enam konverteeritav ja seoti jäigalt dollariga. Riigist väljaveetavale kapitalile kehtestati suur maks, mis sisuliselt tähendas, et välisfondide raha jäi Malaisiasse kinni. Mahathir vallandas asepeaministri ja rahandusministri Anwar Ibrahimi, kes pooldas IMFi kriisirohtu.
    Kõigi nende abinõude tõttu pälvis Mahathir nii kodumaiste kui välismaiste investorite lauskriitika, teda süüdistati riigi isoleerimise katses. Aga nüüdseks on need abinõud taganud stabiilsuse ega ole põhjustanud kardetud tüsistusi. Majanduse kogutoodang, mis eelmisel aastal vähenes 6%, on teises kvartalis taas kasvama hakanud. Tänavuseks majanduskasvuks prognoositakse 4%. Eksport suureneb ja kaubandusbilansi ülejääk oli juulis 1,52 miljardit dollarit ehk 46% suurem kui aasta tagasi. Valuutareserv kasvab.
    Sellises olukorras otsustas valitsus nüüd enamiku kapitalipiiranguid kaotada. Paljud ennustasid massilist kapitali väljavoolamist, aga paari päevaga olukord stabiliseerus ja ka Kuala Lumpuri börs toibus langusest. See näitab, et välisusaldus Malaisia majanduse vastu püsib.
    Kriitikud on veidi teist meelt. Nad väidavad, et Malaisial tuleb lahendada suuri struktuuriprobleeme, et riik pole valmis kiireteks infoühiskonna kapitaliülekanneteks, et riigis kehtib plaanimajandus ja et liigselt soositakse kodumaiseid suurettevõtjaid.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Indrek Kasela Enefiti IPOst: kodanikuna takka ei kiida, aga investorina olnuks patt mitte osaleda
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.