Tulumaksuvabastus välismaalaste meelitamiseks

Eestisse enim välisraha vahendanud ASi Hansa Investments juhatuse esimees Joakim Helenius toob välja enda ettekujutuse investeeringute tulumaksuvabastuse peamisest mõttest: «Siseriiklikult on vaidlus valitsuse ettepaneku üle keskendunud sellele, kuidas tulumaksust vabastamine hakkab mõjutama juba toimivat ettevõtlust ja kas ettepaneku praktiline mõju on tegelikult nii oluline. Seejuures jäetakse tähelepanu alt välja elementaarne fakt: kuna Eesti sisemajanduse kasvu rahastamiseks puuduvad vajalikud hoiused, sõltub Eesti majanduslik tulevik ennekõike riigi suutlikkusest tõmmata ligi välisinvesteeringuid.»

Praegu on tulumaksuseaduse järgi välisfirmade Eesti tütarettevõtetest saadavad dividendid maksustatud 26 protsendi suuruse tulumaksuga. Uue eelnõu kohaselt kaoks välisfirmadele Eestis üldse maks tütarettevõtte dividendidelt.

Tulumaksuseaduse eelnõus on kirjas tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt äriühingust residendilt saadud dividendid, välja arvatud juhul, kui mitteresidendist juriidilisele isikule kuulub rohkem kui 25% dividende maksva äriühingu aktsia- või osakapitalist või häältest. Välisfirma maksaks Eestist teenitud dividendide pealt tulumaksu oma asukohariigile.

Audiitor Andres Rooti sõnul on tulumaksuseaduse eelnõu toores ja sisaldab küsitavusi. Tema arvates ei ole tehniliselt korraliku seaduseelnõu tegemine alles jäänud lühikese ajaga enam võimalik.

Root toob välja ettevõtjate grupid, kellele eelnõu oleks oma esialgsel kujul kahjulik. «Esiteks muidugi suure omanikutulu teenijad, kelle dividendide arvamine erisoodustuste hulka oleks selgelt kahjulik,» sõnab Root. Tema sõnul tähendab see kaudselt miinimumpalga kehtestamist firma omanikele.

Teine grupp, kes seaduseelnõust kahju saab, on Rooti sõnul välisinvestorid, kes on nautinud 90ndate aastate algul väliskapitalile tehtud maksusoodustusi.

Kui nad pole seni veel kasumit näitama hakanud, rakenduks see konkurentsieelist andev vabastus välisfirmadele alles esimesel kasumi teenimise aastal.

Kolmas rühm, kelle huvisid uus seaduseelnõu kahjustab, on ettevõtjad, kes rajasid oma tootmistegevuse möödunud aastal mõnda maakohta, kasutamaks maksueelist investeeringutelt põhivarasse.

Samuti kaotaksid need ettevõtjad, kellel on edasikantavat maksunduslikku miinust. Eelnõus ei ole sellest juttu, järelikult tuleb see korstnasse kirjutada, leiab Root.

Lisaks sellele puudub eelnõu järgi võimalus topeltmaksustamise vältimiseks, kui järgmisel aastal makstakse dividende varasemate perioodide jaotamata kasumi arvelt, millelt on kord juba tulumaks tasutud, lausub audiitor.

Rooti sõnul võib uus seadus kergendada maksuameti tööd. «Tulu on suhteliselt kummist mõiste, väljamaksed märksa selgem,» kommenteerib ta maksu objekti pea peale pööramist.

«Seni on suurem osa maksuameti aurust läinud käibemaksuga seonduvale ja ettevõtete maksustatava kasumi suuruse kontrollimine pole olnud nii aktiivne,» lisab Root tõe huvides juurde.

Advokaadina head raha teeniv Leon Glikman ei arva uuest tulumaksuseadusest samuti midagi head. «Kui uus tulumaksuseadus sellisena (esialgne versioon -- toim.) jõustuks, riivaks see mind tõsiselt,» kinnitab vandeadvokaat. OÜ Glikman & Glikman mullune kasum oli ligi miljon krooni, firma osakapital 40 000 krooni.

Reformierakonna eestvõttel valminud tulumaksuseaduse eelnõu järgi tuleks dividendidelt, mis ületavad firma osakapitali suurust, tasuda lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu. Glikmanil tuleks tasuda ka sotsiaalmaksu omanikutulult, mis ületab tema töötasu firmas.

«Niisugune seadus karistaks aktiivset aktsionäri, kes ise osaleb ettevõtte töös ja juhtimises,» kinnitab Glikman. «Mida tuleks sel juhul peale hakata Microsoftiga, kus Bill Gatesi osalus nominaalväärtuses on palju väiksem tema teenitavast kasumist,» küsib ta.

«Suure tulu puhul peaks sotsiaalmaksul olema lagi, näiteks 20 000 krooni kuus, millest suurem töötasu ei läheks enam sotsiaalmaksu alla,» leiab Glikman. «Mida ma selle eest saan, kui rohkem maksan?»

«Kui jään haigeks ja tahan hea arsti juurde minna, maksan niikuinii selle eest veel eraldi,» lausub kogenud vandeadvokaat.

«Julgen täna kinnitada, et omanikutulu käsitlemine sotsiaalmaksuga maksustatava erisoodustusena on seadusest välja visatud,» kommenteeris eile tulumaksuseaduse eelnõus värskelt tehtud muudatusi rahandusministri nõunik Terko Jakobson.

Glikmani sõnul teenis tema tuttav USAs Texase osariigis eelmisel aastal advokaadibüroos 100 000 USA dollarit ja maksis sellelt riigi- ja kohalikku tulumaksu 19 000 dollarit. Täieliku ravikindlustuse eest maksis ta lisaks 200 dollarit kuus, mille eest olid tagatud ka psühholoogi ja hambaarsti teenused.

Vanaduspäevadeks kogus sama mees raha avatud investeerimisfondi, kuhu paigutatav raha on maksuvaba ja tasutava makse suurus ei ole seadusega määratletud.

Tulumaksuseaduse eelnõu kirjutanud Tartu ülikooli õppejõud Lasse Lehis lubab seaduse jõustumisel avaldada raamatu, mis aitaks firmajuhtidel ja raamatupidajatel seaduse mõtet paremini tabada.

Andres Root tõdeb, et raamatupidajatel ja ettevõtjatel tuleks seaduse jõustumisel mõned küsimused uuesti läbi mõelda.

Kurikuulsatele offshore-firmadele pühendab eelnõu lehekülje jagu ruumi pealkirja all «Madala tulumaksumääraga riigid.»

Maksuameti poolt maksupettustele kaasaaitamises kahtlustatava konsultatsioonifirma Divec juhatuse esimees Erik Vallaste ennustab uue tulumaksuseaduse jõustudes konsultatsioonifirmadele rohkem tööd ja raha. «Vajadus maksuvabade firmade järele säilib, sest ettevõtja, kes on harjunud kasumi offshore-firma abil ettevõttest maksudeta kätte saama, peab ka uue seaduse järgi kasumit välja võttes maksu maksma,» kinnitab Vallaste. «See ei too kaasa offshore-struktuuride kasutamise lõppu, vaid nende keerulisemaks ja kallimaks muutumise.

Tekivad mitmest firmast koosnevad skeemid, usub Vallaste. Esimene firma, kuhu makse tehakse, on registreeritud nn valge nimekirja riigis, kinnitab ta. Sealt kantakse raha edasi offshore-piirkonnas registreeritud firmale, lisab ta.

Eestis on äriregistrisse kantud 11 000 füüsilisest isikust ettevõtjat, kellest nii mõnigi on häälekalt sõna võtnud tema maksualase diskrimineerimise vastu. Füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks võib kõne alla tulla edasine tegutsemine täis- või usaldusühingu vormis.

Maksuseaduse muutmisel võimaldaks ettevõtlusvormi vahetamine füüsilistel isikutel saada äriühingu maksueelised ilma minimaalse osakapitali määrata.

Senine füüsilisest isikust ettevõtja asutab koos ühe perekonnaliikmega usaldusühingu ja saavutab sellega äriühingu maksueelise, tekkepõhine raamatupidamine pidi äriregistrisse kantud käibemaksukohuslasest ettevõtjal juba seni olema.

Seni on ühe või mitme isiku täisvastutusega äriühinguid asutatud vähe. Täisühinguid on Eestis kokku 244 ja usaldusühinguid 137.