Kuriteokõver tõuseb sirgeks

Hoopis kindlamini kui majandusnäitajad on viimased kümme aastat ülesmäge kihutanud Eesti kuritegevus. Viimasel kolmel aastal sööstab graafikujoon üles lausa 45kraadise nurga all. Igal aastal 5000 kuritegu, seega ka vähemalt 5000 ohvrit juures.

Vana korra tagasi ihkajatel on siin vaieldamatu argument: ka kõige kuritegelikumail stagnatsiooniaastatel oli kuritegude arv kolm korda väiksem kui eelmisel aastal, mil registreeriti 45 000 juhtumit. Vähe aitab arutlus, kas nõukogude ajal ikka kõik teod kirja pandi -- kuritegevuse hirmsuur tõus on toimunud meie kõigi silme all viimase kümne aastaga. Vargad ja valerahategijad, röövlid ja mõrtsukad on õige tegutsemishoo saanud Eesti vabaduse, omariikluse, eraomandi ajal.

11 aastat tagasi vallandas laulev revolutsioon ka kuritegeliku energia. Hullumeelse kiirusega kasvas kuritegude üldarv 12 000-lt krooni tuleku aastal 1992 juba 40 000ni. Siis tuli õnneks nelja-aastane seisak, inimesed said võimaluse harjuda, aknaid trellitada, uusi lukke uksele sättida.