Tuleva aasta eelarvesse jääb auk
«Minu nägemus on küll selline, et seda raha võtta ei ole,» ütles keskpanga finantsturgude osakonna juhataja Henn Oit reedel.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson tunnistas, et teiste rahaallikate leidmist või kulude kärpimist pole rahanduskomisjon arutanud. «Kui riigikogu eelarve praegusel kujul vastu võtab, jääb see rida kavandatava tuluna sisse,» kinnitas ta. «Kui järgmisel aastal selgub, et seda summat ei tule, eks siis peab rahandusminister Siim Kallas Eesti Pangaga arutama hakkama. See on nendevaheline probleem.»
Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik seletas, et 130 miljoni krooni eraldamiseks andis Kallasele põhimõttelise nõusoleku keskpanga president Vahur Kraft. «See oli varasügisel. Siis me prognoosisime, et kasum tuleb ja 130 miljonit krooni on vaid osa sellest.»
Vaariku sõnul pole veel kindlalt teada, milliseks Eesti Panga majandustulemused tegelikult kujunevad ja seetõttu on eelarvekärbetest vara rääkida.
Suprema Väärtpaberite ASi analüütik Veikko Maripuu avaldas imestust, et valitsus kavatseb järgmise aasta eelarvesse planeerida ebatõenäolise tulu. «Kui on olemas prognoositav kahjum, peaks olema selge, et sealt midagi ei tule,» ütles ta. «Riik peaks mõtlema muude võimaluste peale või kärpima kulutusi.»
«Kahtlemata jääb täna tulude pool õhku, seal on mitmeid pastakast imetud asju,» nentis Maripuu.
Eesti Pank põhjendab oodatavat kahjumit sellega, et tulu krooni kattevara investeeringutelt on loodetust oluliselt väiksem, mistõttu kulud ületavad tulusid.
Esialgses prognoosis planeeris keskpank investeeringutelt tulu 365 miljonit krooni. Henn Oidi sõnul oli sellest septembriks täitunud vaid 50 miljonit krooni ehk ligi 14 protsenti.
«Lootus on, et asi aasta lõpus veidi paraneb,» lausus Oit. «On tulemas 2000. aasta. See võib tähendada likviidsuse kadu enne aastavahetust, mis võib olla soodne võlakirjaturgudele,» selgitas ta.
Svenska Handelsbankeni asepresident Bo Kragh ütles Eesti Panka ähvardavat kahjumit kommenteerides, et see pole midagi erakordset või probleemset. «Ka Rootsi keskpank on paar korda kahjumit saanud ja maailmas juhtub seda ikka,» kinnitas Kragh. Eesti Panga tulud vähenevad tema sõnul arusaadavatel põhjustel.
Eesti Pank jäi kahjumisse ka 1994. aastal raskustesse sattunud pankade rahastamise tõttu. Mullu sai keskpank 542 mln krooni kasumit.