Riigikontrolör Juhan Partsi sõnul ei prognoosi riigikontroll majanduslanguse jätkumist, vaid üritab tagada riskide maandatust. «Isiklikult ma ei usu uuel aastal äkitselt toimuvat majanduskasvu,» ütles Parts. «Me ei oleks selle küsimusega tegelenud, kui sellel aastal poleks prognoosiga nii palju eksitud,» sõnas Parts.

Riigikontrolli saadud eeldatavad maksulaekumised on väiksemad, kui eelarveprojektis on ette nähtud. Suurimad käärid on eelarveprojekti ja riigikontrolli arvutuste vahel käibemaksu laekumise osas. Riigikontroll arvestab, et käibemaksu laekub rahandusministeeriumi prognoositust ligi 1,9 miljardit krooni vähem.

«Riigikontroll osales sellel aastal riigieelarve kulude hindamise protsessis ja läbirääkimistel ministeeriumidega, seetõttu on üllatav riigikontrolli reaktsioon ja kriitika eelarve kujunemisele alles nüüd,» ütles rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik BNSile.

«Riigikontrolli hinnangud selle aasta majanduskasvule ei sea kahtluse alla mitte ainult rahandusministeeriumi, vaid ka Hansapanga, konjunktuuriinstituudi ja PricewaterhouseCoopersi ekspertide hinnangud,» teatas rahandusministeerium.

Riigikontrolli eile avaldatud aruandes öeldakse, et eelarvetulude prognoosi aluseks peaks olema vähemalt kahe sõltumatu institutsiooni arvamus riigi majandusliku olukorra ja järgmise aasta maksutulude laekumise kohta. Järgmisest aastast kehtiva tollimaksu eeldatavaks laekumiseks on eelarve eelnõu kohaselt 90 miljonit krooni. Riigikontrolli aruandes seisab sellel kohal 40 miljonit krooni.

Riigikontroll leidis, et tuleva aasta eelarve tulude prognoos pole usaldusväärne, kuna ka tänavu pole riigi majandusolukorda õigesti hinnatud. Kui riigieelarve projektis oli II poolaasta SKT kasvuks ette nähtud 4,6%, siis riigikontroll vastandas sellele omapoolse prognoosina 1,5protsendilise languse.