Sajandi olulisimaks leiutiseks töövahendite alal arvavad ameeriklased 1900. a Norras välja mõeldud kirjaklambri. Teised mitte vähem olulised tooted selles valdkonnas on kopeerimismasin (1959), faks (1966), mikroprotsessor (1971), Post-it märkmepaberid (1980) ja Macintoshi personaalarvutid (1984).

Lego klotsid, mida hakati Taanis tootma 1949. a, hinnati kõige olulisemaks mänguasjaks. Samas kategoorias järgnesid Kodaki kaamera (1900), Kodaki kroomfilm (1935), Polaroidkaamera (1948), videokaamera (1976) ja CD-plaadid (1982).

Kodumasinate osas on esikohal 1907. aastal leiutatud tolmuimeja. Teistest on olulisema tähtsusega külmkapp (1918), õhukonditsioneer (1928), isekleepuv plastikkile (1942), plastmassist kast toidu säilitamiseks (Tupperware) (1946) ja mikrolaineahi (1967).

1936. aastal ehitatud lennuk DC-3 valiti tooteks, mis on kõige enam mõjutanud reisimist. Samas kategoorias on teised väljavalitud Harley Davidsoni mootorratas (1903), T-Ford (1908), rula (1950. aastad) ja Boeing 707 (1957).

1935. a leiutatud märkmik on arvatud tooteks, millel on olnud kõige suurem mõju informatsiooni alal. Paljud sooviks ilmselt siinkohal esikohale seada hoopis raadio (umbes 1921), televiisori (1930. aastad) või interneti (1991).

Nailonsukad 1939. aasast on nimetatud tooteks, millel oli kõige murrangulisem tähtsus rõivatööstuses. Teised olulised leiutised on tõmblukk (1913), rinnahoidja (1914), mokassiinkingad (1936), takjapael (1954), Lycra kiud (elastikkangas 1959) ja ühekordsed mähkmed (1961).

1903. aastal leiutatud zhiletiga raseerija on asetatud esikohale isiklike tervisekaupade ja hügieenitarvete pingereas. Paljud eelistaksid siinkohal esikohale seada hoopis plaastrit (1921), penitsilliini (1928) või rasestumisvastaseid tablette (1960).

Autor: ÄP