• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööpuudus asendub tööjõu puudusega

    Uurimus Euroopa tööturust demograafiliste muudatuste valguses (The European Labour Market in the light of demographic change) kirjutab, et juba sel aastal ületab tööturult lahkujate arv Itaalias uute tööotsijate arvu. Vaid paari aasta pärast ootab sama saatus Saksamaad, Taanit ja Austriat.
    Samal ajal kasvavad riikide pensionikulud. Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD hinnangul võivad Itaalias pensionikulud aastaks 2040 kasvada halvavale 21,4 protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Saksamaal ja Prantsusmaal oleks see vastavalt 18,4 ja 14,3 protsenti.
    Komisjon ennustab, et massiline tööpuudus, mis vaid mõne erandiga on hoidnud Euroopat raudses haardes viimased 20--25 aastat, võib demograafiliste muutuste tõttu kiiresti kahanema hakata. Samas eeldab see teatud muutusi -- töötud peavad ise aktiivsemalt tööd otsima, neile tuleb tagada vajalik väljaõpe ning nad peavad olema valmis ümber asuma piirkondadesse, kus töökäsi napib.
    Tõenäoliselt jääb tööturult lahkunutest jäänud tühiku täitmiseks töötutest isegi väheks, põhilootus on nn tööjõu reservil -- tudengitel, koduperenaistel ja enneaegselt pensionile jäänutel. Radikaalselt väheneb noorte tööpuudus.
    Komisjon ennustab, et aastaks 2015 kahaneb tööpuudus Euroopas praeguselt üheksalt protsendilt kolmele kuni viiele protsendile. Samas säilivad erinevused riikide vahel -- kui Taanis, Suurbritannias ja Portugalis arvatakse tööjõu reserv aastaks 2005 olevat ammendunud, siis Austria, Hollandi, Luksemburgi ja mingil määral ka Saksamaa puhul arvatakse, et reserv peab kauem vastu. Eelkõige otsivad ja leiavad tööd noored. Vanemad tööotsijad, eelkõige naised, jäävad tööjõu hulgast välja. Sama tendents valitseb Iirimaal, Hispaanias ja Itaalias.
    Kui Euroopa riigid ei suuda tagada vajalikku väljaõpet ning suurendada tööjõu liikuvust, tekib oht, et strukturaalsed probleemid -- tööjõu puudus vabadele kohtadele -- hakkavad pärssima piirkonna majanduskasvu.
    Komisjoni ennustuse järgi kiireneb Euroopa majanduskasv tänu rahvusvahelise majanduskeskkonna paranemisele ning tugevale kodumaisele nõudlusele tänavuselt 2,1 protsendilt tuleval ja sellele järgneval aastal kolmele protsendile. Tänu kiirenenud majanduskasvule tekib ajavahemikus 1999--2001 Euroopa Liidus juurde viis miljonit uut töökohta.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.