ÄP fototoimetus • 25. november 1999 kell 22:00

Tööpuudus asendub tööjõu puudusega

Uurimus Euroopa tööturust demograafiliste muudatuste valguses (The European Labour Market in the light of demographic change) kirjutab, et juba sel aastal ületab tööturult lahkujate arv Itaalias uute tööotsijate arvu. Vaid paari aasta pärast ootab sama saatus Saksamaad, Taanit ja Austriat.

Samal ajal kasvavad riikide pensionikulud. Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD hinnangul võivad Itaalias pensionikulud aastaks 2040 kasvada halvavale 21,4 protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Saksamaal ja Prantsusmaal oleks see vastavalt 18,4 ja 14,3 protsenti.

Komisjon ennustab, et massiline tööpuudus, mis vaid mõne erandiga on hoidnud Euroopat raudses haardes viimased 20--25 aastat, võib demograafiliste muutuste tõttu kiiresti kahanema hakata. Samas eeldab see teatud muutusi -- töötud peavad ise aktiivsemalt tööd otsima, neile tuleb tagada vajalik väljaõpe ning nad peavad olema valmis ümber asuma piirkondadesse, kus töökäsi napib.

Tõenäoliselt jääb tööturult lahkunutest jäänud tühiku täitmiseks töötutest isegi väheks, põhilootus on nn tööjõu reservil -- tudengitel, koduperenaistel ja enneaegselt pensionile jäänutel. Radikaalselt väheneb noorte tööpuudus.

Komisjon ennustab, et aastaks 2015 kahaneb tööpuudus Euroopas praeguselt üheksalt protsendilt kolmele kuni viiele protsendile. Samas säilivad erinevused riikide vahel -- kui Taanis, Suurbritannias ja Portugalis arvatakse tööjõu reserv aastaks 2005 olevat ammendunud, siis Austria, Hollandi, Luksemburgi ja mingil määral ka Saksamaa puhul arvatakse, et reserv peab kauem vastu. Eelkõige otsivad ja leiavad tööd noored. Vanemad tööotsijad, eelkõige naised, jäävad tööjõu hulgast välja. Sama tendents valitseb Iirimaal, Hispaanias ja Itaalias.

Kui Euroopa riigid ei suuda tagada vajalikku väljaõpet ning suurendada tööjõu liikuvust, tekib oht, et strukturaalsed probleemid -- tööjõu puudus vabadele kohtadele -- hakkavad pärssima piirkonna majanduskasvu.

Komisjoni ennustuse järgi kiireneb Euroopa majanduskasv tänu rahvusvahelise majanduskeskkonna paranemisele ning tugevale kodumaisele nõudlusele tänavuselt 2,1 protsendilt tuleval ja sellele järgneval aastal kolmele protsendile. Tänu kiirenenud majanduskasvule tekib ajavahemikus 1999--2001 Euroopa Liidus juurde viis miljonit uut töökohta.

Vt. ka graafikut:Euroopat ees ootav tööpuuduse "ajakava"

Autor: ÄP

Hetkel kuum