Perearst peab hakkama ettevõtjaks

Sotsiaal- ja tervishoiuameti terviseosakonna juhataja Vello Vaasa sõnul on selline muudatus absurdne. 'Seaduseelnõu järgi sunnitakse kõik perearstid eraettevõtjaiks, kuid paljud neist pole võimelised tegelema äriasjadega,' pidas Vaasa eelnõu liigseks surveks arstidele. Vaasa kinnitusel peaks perearstidele jääma valikuvabadus töötada ka kindla palga eest munitsipaalasutuses.

Väikest perearstikeskust mitmendat aastat pidanud Pille Ööpiku hinnangul oleks perearstinduse muutmine eraettevõtluseks ainult positiivne. 'See muudaks ravikindlustusraha kasutamise ökonoomseks,' oli ta veendunud. Ööpiku sõnul määravad paljud polikliinikutes riigipalgal töötavad perearstid patsientidele asjatult uuringuid, kulutades mõttetult ravikindlustusraha.

Mäekalda polikliiniku perearst Katrin Raa eelistab olla riigipalgal. 'Minule sobib paremini polikliinikus töötamine, sest majandusasjadega tegelemiseks ei jääks aega,' ütles Raa, kellel on ligikaudu 2500 patsienti. 'Teeme uuringuid täpselt nii palju, kui patsiendi haiguse kindlaksmääramiseks on vaja,' kinnitas ta, lisades, et polikliiniku kaks eraettevõtjast perearsti tellivad uuringuid märgatavalt vähem.

Keskhaigekassa direktori Maris Jesse sõnul võib eraettevõtjast perearst uuringute pealt kokku hoida, kuid see pole mõttekas. 'Eraettevõtjast perearst saab iga patsiendi pealt pearaha, kuhu sisse on arvatud ka kulutused hädavajalikele uuringutele ja analüüsidele, kokku hoides jääb aga see raha alles,' selgitas Jesse. Arst ei saa aga vajalikke uuringuid tegemata panna õiget diagnoosi ega haiget terveks ravida.

Jesse sõnul toimib juba praegu süsteem, kus eraettevõtjast perearstil on kasulik saata patsient eriarsti vastuvõtule, ja uuringutele. 'Eriarsti teenust ei pea perearst ise ostma, vaid eriarstile maksab ikkagi haigekassa,' selgitas Jesse. Lisaks pearaha alla jäävatele uuringutele võivad eraettevõtjast perearstid tellida ka määratud summa eest lisauuringuid, mille maksab jällegi kinni haigekassa.