Kas tänavu korterite hinnad Tallinna magalarajoonides tõusevad?

Põhiline hinnatõusu argument on see, et nõudlus on praegu suurem kui pakkumine. Keskmine Eesti pere on täna võimeline korteri ostma hinnaga 200 000--300 000 krooni. Korteri ostab ta pangalaenu või liisinguga. Keskmise Eesti pere rahakott kannatab välja pikaajalise laenu, millest piisab korteri ostmiseks Tallinna äärelinnas.

Laenutingimused on viimase poolaasta jooksul soodsamaks läinud ja inimeste palgad üha enam legaliseerunud, seetõttu on inimesed võimelised korrektselt esitama krediidiasutustele nende poolt nõutud dokumendid ning see on toonud kaasa laenuandmise hoogustumise.

Jätkub üldine urbaniseerumise tendents. Maal ei ole tööd ja inimesed tulevad linna. Linnas tööd saanu üritab esimesel võimalusel kolida kallist üürikorterist liisingu- või laenukorterisse, makstes kuus korteri eest sama palju.

Jälgides viimase aasta kinnisvaraturu arengut Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe piirkonnas, kus kortereid soetatakse elamispinnaks mingiks eluperioodiks, mitte investeeringute eesmärgil, ning klientide käitumist turul (ollakse turuteadlikud, nõudlikud, osatakse hinnata hinna-kvaliteedi suhet), ei ole näha otsest põhjust hinnatõusuks nendes piirkondades.

Kinnisvaraturu aktiivsus -- inimeste materiaalsete võimaluste suurenemine ja elujärje parandamine, krediidiasutuste kliendisõbralikkus ja kompromissimeelsus -- viitab pigem stabiilsusele, sest kinnisvara omanik, vahendajad ja krediidiasutused on teadlikud mõistest likviidsus, magalarajoonide elamute kvaliteedist ja amortisatsiooni astmest.

Tõepoolest, nõudlus ületab pakkumise, seega on võimalik tekitada kunstlik hinnatõus, mis toob endaga kaasa pakkumiste ülekaalu ja ostjate huvipiirkonna muutumise, sest hinnatõus ei tähenda väärtuse tõusu.