Eelmise põlvkonna Corolla teenib truult

Toyota Corolla nn kurvasilmne mudel on eestlaste seas üsna populaarne auto ja seda põhjusega -- uue Corolla soetanu ainus mure on käia korrapäraselt tehnohooldes.

Auto interjöör on eht-toyotalik. Kõik nupud ja lülitid asuvad samades kohtades nagu teistel sama marki autodel. Veidi erinev on raadio asupaik: see on pandud kõrgemale kui põlvkond vanemal mudelil. Kõrgelt on küll mugavam raadiokanaleid vaadata, kuid kanalite või hääletugevuse muutmine sõidu ajal on seevastu ebamugavam. Üks miinus on raadio juures veel: see asub meie ühiskonna jaoks liiga silmapaistvas kohas. Niipea kui paneel ette ununeb, võib olla kindel, et see sealt koos raadioga ära viiakse. Mõistagi kaasneb sellele lõhutud autoaken.

Sõidumugavus on Toyota Corollal hea, linnasõidul on auto meeldivalt pehme vedrustusega, mis annab klassi võrra suurema auto tunde. Ka mootorile pole vähimatki ette heita, käivitub iga temperatuuri juures tõrgeteta ja on töökindel. Toyotal on omadus kesta hooldusest hoolduseni, mida paraku iga auto juures ei saa täheldada.

Toyota Corollat võib õigustusega pidada nn rahvaautoks. Peamiselt pärineb menu küll selle eelmiselt (1992--1997) mudelilt, 1998. a mudelil nii suurt poolehoidu siiski pole. Seda just oma ümmarguste esitulede tõttu, mistõttu on seletatav modifikatsiooni kiire turuletulek.

Tehniliselt ja sõidumugavuselt pole Corollale midagi ette heita. Ainus miinus on, et baasvarustusest puuduvad elektrilised küljepeeglid ja käsitsi salongist neid paika seada ei saa. Samuti on müügihind mõneti kõrgem kui konkurentidel. Sellises hinnaklassis autol mõjub iga väike hinnavahe ostuotsust palju. Samuti oli Corolla üks viimaseid automarke, millel on hooldevälp 10 000 km. Kuna hooldes tuleb käia tihedamini, siis läheb ka hooldamine kallimaks. Uuematel autodel on õnneks vahemik pikenenud.

Toyota järelhooldus on aga tasemel -- hooldevõrk katab kogu Eesti, tööde tellimisel pole üldjuhul järjekordi.

Äripäeva autorubriigis hakkab iga kuu viimasel reedel ilmuma hinnang ühele sagedamini rendiautona kasutatavale automargile. Analüüsijaks on autorendifirma, kellel on ainulaadne võimalus jälgida erinevate aastakäikude automarkide ja -mudelite käekäiku. Ligi 900 auto kasutamiskogemuste põhjal töötas rendi- ja liisingufirma AVIS välja hindamiskriteeriumid 10 punkti süsteemis, mis näitavad eeskätt autole tehtavaid kulutusi. Põhianalüüsija kõrval saavad sõna ka teised asjatundjad.

Autor: Paul Reinula