Saastatus määrab tuleviku

Looduslikud tingimused

Looduslikest tingimustest on positiivse tähendusega krundi avatus päikesele, õhustatavus ning mõõdukas haljastus. Maapind peab olema kuiv, madala põhjaveetasemega. Puhkuse seisukohalt on oluline veekogu, mereranna või metsa lähedus.

Kui piirkond asub orus või alal, kus võib olla oobulusliivakivi või diktüoneemakilta, tuleb välja selgitada, kas maapinnast eraldub radooni. Radooniga kaasneb kopsuvähi oht. Ehitustehnilisi meetmeid rakendades saab vältida radooni sattumist elamusse. Pinnase uuringuid saab tellida Eesti kiirguskeskusest.

Tehnoloogilised tegurid

Tehnoloogilistest teguritest tuleb arvestada pinnase võimalikku varasemat saastatust tootmis- ja olmejäätmetega ning naftaproduktidega. Piirkonna elukeskkonda võivad halvendada läheduses asuvad loomapidamishooned, prügilad ja reovete puhastusseadmed, mis levitavad ebameeldivat lõhna ja kus on palju kärbseid. Ka tööstusettevõtete ja katlamajade heitmed ning autode heitgaasid on ohtlikud, sest võivad põhjustada hingamiselundite haigusi.

Saastunud õhk ja liigne müra

Välisõhku loetakse saastatuks 50 meetri laiusel alal tiheda liiklusega (keskmiselt 10 000 autot ööpäevas) tee või tänava telgjoonest mõlemale poole.

Halvasti mõjub tervisele ka liigne müra. Lubatust kõrgemat mürataset elamualal võivad põhjustada ettevõtted ja transpordivahendid. Näiteks rongimüra häirib elanikke 400?500 meetri, mõnedel juhtudel koguni 600?800 meetri kaugusel.

Üksikud tugevad ja järsud müra väljalöögid võivad kanduda kuni 1 km kaugusele müraallikast. Tulemuseks on halb enesetunne, kesknärvisüsteemi kahjustused, unehäired.

Välisõhu saastetaseme ja müra piirnormid

Eestis on kehtestatud välisõhu saastetaseme piirnormid, mida elamisalal õhus esinevad saasteained ei tohi ületada. Tervisekaitsenormid määravad ka müra lubatavad piirväärtused, mis tuleb aluseks võtta elamurajoonide ja -kvartalite ning nendes paiknevate elamute projekteerimisel.

Autor: Rein Rannamäe