Asepresidendid võivad Krafti jätkamisel lahkuda

Eile õhtul arutas Eesti Panga nõukogu Tartus presidendi valiku protseduurilisi küsimusi. Enamik pangandusega kursis olevaid inimesi peab tõenäoliseks, et paremate kandidaatide puudumisel teeb nõukogu president Lennart Merile ettepaneku Krafti volituste pikendamiseks ka järgmiseks viieks aastaks.

Eesti Panga endiste töötajate ja mitmete pangandusega hästi kursis olevate inimeste sõnul võivad aga Krafti jätkamisel keskpangast lahkuda mitmed kõrged ametnikud, teiste hulgas ka asepresidendid Peter Lõhmus ja Helo Meigas.

Keskpangas rahapoliitika eest vastutav Peter Lõhmus on teda tundvate inimeste sõnul kaalunud lahkumist Eesti Pangast juba kuid ja soovib hoopis edasi õppima minna. ?Minu amet ei anna juurde väga palju teadmisi, mida järgnevad 30 tööaastat kasutada /---/. Oleksin ma praegu 50aastane, hoiaksin ehk kõigi kümne küünega oma nahksest toolist kinni,? on Lõhmus ajakirjanduses öelnud.

Nende keskpanga töötajate hulka, kelle hinnangul Eesti Pangas kokku juba üheksa aastat töötanud Vahur Kraft on ennast presidendina ammendanud, kuulub erinevate allikate kinnitusel ka 1998. aasta suvel Tallinna börsi juhi kohalt keskpanga asepresidendiks läinud Helo Meigas.

?Ma olen väga üllatunud, et seda minu kohta väidetakse,? kommenteeris pangajärelevalve korralduse eest vastutav Meigas. ?Kindlasti võib öelda, et mingil ajal ühel ametikohal töötamine ammendab ennast ja ma ei välista, et mingil hetkel siit lahkun, aga ei seostaks seda presidendi valimistega,? lisas Meigas.

?Võib-olla Helo praegu veel kohe minemas ei ole, sest varsti pannakse pangajärelevalve osakond kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooniga kokku, arvatavasti ta leiab seal uusi arenguvõimalusi,? ütles üks anonüümseks jääda soovinud allikas.

Eesti Panga nõukogu liige Kalle Jürgenson kinnitas, et on saanud mitteametlikke signaale Krafti asetäitjate rahulolematusest oma praeguse ülemusega. ?Eesti on väike ja signaale on tulnud küll, igasuguseid seejuures. Ka selliseid, et mõni pürgiks hea meelega ise presidendiks,? märkis ta.

Jürgenson ütles, et ei oska veel öelda, kui tõsiselt ta Krafti alluvate eelistusi oma valiku tegemisel arvestab. ?Kindlasti on inimestevahelised suhted tõsine probleem, aga võib ka öelda, et see on järgmise presidendi mure ? eks tema peab siis vaatama, kelle ta asemele leiab, kui personal peaks muutuma.?

Nõukogu esimees Mart Sõrg avaldas arvamust, et nõukogu liikmete arvamused panga presidendikandidaatide hindamiskriteeriumite osas lähevad tõenäoliselt lahku. ?Ei tasuks meid vaadata kui ühte homogeenset gruppi, igaühel on omad eelistused, igaüks vaatab asja oma lähtepunktist,? sõnas ta. ?Ise jääksin praegu erapooletuks,? lausus ta.

Oma eelistusi ei avalda ka teised nõukogu liikmed, aga näiteks Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Kukk on Äripäevale antud kommentaaris öelnud, et tema arvates peab keskpanga järgmine president olema sõltumatu kommertspankadest nii omandi, töö kui ka perekondlike seoste osas. Seega Kukk tõenäoliselt Krafti ei toeta, sest viimase onupoeg Gunnar Kraft on osanik Optiva Pangas, mis sai jalad alla Eesti Panga rahaga.

Raskustesse sattunud Forekspanga ja Investeerimispanga ühendamisel sündinud Optivasse tehtud rahasüsti on kritiseerinud konkureerivad pankurid. ?Selge on see, et seal viidi läbi mitte hoiustajate, vaid aktsionäride päästmise operatsioon,? ütles endine pankur ja praegune linnapea Jüri Mõis eile.

Mõis on oma sõnul uue presidendi valiku suhtes ükskõikne, sest tema hinnangul on keskpanga juhi koht Eesti majanduse seisukohalt väheoluline. ?Eesti krooni kurss on niikuinii 1/8 Saksa marka, siin pole Eesti Pangal midagi hoida. Selleks, et lugeda hommikuti kassas raha ja seda kaheks jagada, pole minu arvates 400 inimest vaja,? rääkis ta.

?Kas teil tuleb meelde mõni juhtum, kus Eesti pangainspektsioon oleks mõne panga pankrotist päästnud?? küsis Mõis. ?Eesti pankade üle teostavad praegu ainsana järelevalvet Swedbank ja SEB, mitte Eesti Pank.?

Kes iganes ka keskpanga presidendiks saab, peaks Mõisa hinnangul oma tõsiseimaks ülesandeks võtma järsu kulude kokkuhoiu. ?Minu arvates on Eesti Pangas olulisi kokkuhoiureserve,? ütles ta.

Eesti Pangas töötab ligikaudu 300 inimest. Möödunud aastal jäi keskpank tõenäoliselt kahjumisse, sest investeeringutelt saadud oodatust väiksemad tulud ei suutnud katta keskpanga kulusid.