Äriregistri parem töö lõpetaks riiulifirmad

Ebatäpsus 17. märtsi uudisloos sundis mind veel sõna võtma riiulifirmade teemal.

Pankrotihaldurina ja õigusbüroo omanikuna ei ole ma asutanud ega müünud kunagi ühtki riiulifirmat ega hakka seda ka tulevikus tegema. Minu õigusbüroo tegevuse eesmärgid on seatud büroo asutamisest (1989) teistele alustele. Põhieesmärk on kliendi teenindamine, talle õigusabi või konsultatsiooniteenuse osutamine.

Kliendile firma asutamisdokumentide või tegutseva firma dokumentidesse muudatuste tegemisel abi osutamine on meie jaoks kõrvaltegevus. Teeme seda siis, kui oleme kliendiga läbi arutanud tema äriidee ja teame täpselt, kes on firma omanik. Alustame asutamisdokumentide koostamist, kui on selge, milleks klient vajab firmat ja miks ta ei soovi tegutseda FIEna. Selgitame ja analüüsime eri ettevõtlusvormide sobivust kliendile. Riiulifirmade asutamisel ei tea asutaja kunagi, kes saab selle firma omanikuks.

Aastatepikkuse pankrotihalduri töö põhjal on mul riiulifirmadest negatiivne kogemus ja sellest ka negatiivne suhtumine. Nii mõnegi pankrotti lastud firma äriidee on olnud teha riiulifirma nimel mõni üsna suur tehing (sageli vahendustehing) ja jätta võlad maksmata, et siis uuesti riiulile tagasi kolida. Hea, kui halduril õnnestub riiulilt midagi pankrotivarasse tagasi võita. Reeglina pole firmal mingit vara olnud, tehingud on tehtud võõra varaga.

Olen mitmel korral väljendanud arvamust, et riiulifirmade asutamine kaotaks mõtte, kui äriregistris oleks asutamisdokumentide menetlemise protsess kiirem. Oli hea lugeda intervjuud Rootsi äriregistri juhatajaga, kes kinnitas, et Rootsis võib põhjendatud taotluse puhul saada dokumendid kiiremini kui nädalaga. Miks ei võiks sealsest töökorraldusest eeskuju võtta?

Tahan avaldada tunnustust justiitsministrile, kes ei ole soostunud piirama konsultatsioonifirmade tegevust. Jään aga ikka varem välja öeldud mõtte juurde: konsultatsioonifirmade teenuste kõrvale mahub ka kõigile kättesaadav firmade asutamisdokumentide koostamisega seotud nõustamine äriregistris, mille eest tuleks eraldi tasuda (seega siis riigile). Nõustaja ei saa loomulikult olla sekretärineiu ega dokumentide vastuvõtja, vaid ala spetsialist.