Riik pani Eesti Raudtee enamusaktsiad müüki

Pakkumise esimeses etapis peab potentsiaalne investor esitama vaid äriplaani, mitte hinnapakkumist aktsiatele ega muid rahalisi kohustusi.

Majandusminister Mihkel Pärnoja on varem öelnud, et äriplaani põhiraskus on kaubavedudel.

Pakkumisel ei tohi osaleda Eesti juriidilised isikud, milles riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle kolmandiku aktsiatest.

Eesti Raudtee erastamise esimese etapi osas teeb EEA nõukogu Pärnoja sõnul otsused tõenäoliselt augusti teises pooles ning teise etapi osas oktoobris. Erastamislepingu läbirääkimisteks kavandatakse ligi kolm kuud.

Raudteealuse maa ja Elektriraudtee kuuluvuse küsimused jäävad lahtiseks kuni teise etapi alguseni, märkis Pärnoja.

Erastamisega ei piirata Eesti Raudtee õigust raudteel opereerida. Vaba läbilaskevõime tekkimisel on Eesti Raudteel raudteeseaduse kohaselt kohustus vaba läbilaskevõime teistele vedajatele konkursi korras välja pakkuda. Pärnoja sõnul on riigi esmane huvi Eesti Raudtee erastamisel läbilaskevõime tagamine, kuid samas ei ole otstarbekas fikseerida minimaalset investeeringute suurust.

Sõltuvalt pakkujate äriplaanist võib tasakaal Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate hinna ja investeeringute vahel kalduda kas ühele või teisele poole, sõnas Pärnoja. Ta märkis, et riik ei soovi erastamisest saada maksimaalset tulu, kuid teatava summa saamist riik siiski eeldab.

Kuigi riik soovib Eesti Raudteele leida strateegilise partneri, ei ole erastamisel jäigalt fikseeritud, et pakkuja peab olema tingimata raudtee-ettevõte.

Autor: BNS