• OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • 02.06.00, 14:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Viirustel on tulevikku

F-Secure viiruseuuringute juht Mikko Hyppönen ütles, et iga päev saab F-Secure viiruseuuringute osakond ligi 70 uue viiruse näidet, kokku ringleb neid maailmas praegu 50 000, neist 300 loetakse hetkel laialt levivateks. Wordi makroviiruseid on tehtud 5000, exceli makorviiruseid 1000 ja olemas on ka viirused Macintoshile ja Linuxi süsteemidele. Linuxi viiruseid on seni avastatud 5.
Kõige süütumad viirused ehk 'ussid' tegelevad vaid iseenda levitamisega. Kõige rohkem kahju tekitavad aga mitte viirused, mis kustutavad kõvaketta või rikuvad BIOSi ehk püsimälu, vaid need, mis aja jooksul teevad andmetesse märkamatuid muutusi, mida hiljem enam taastada ei õnnestu. Näiteks muudavad exceli tabelis natuke numbrite väärtusi või vahetavad tekstides sõnade järjekordi.
Tuleviku kohta arvas Mikka Hyppönen, et viirused muutuvad ülikiirelt levivateks ja lähemal ajal valivad ründeobjektideks ka näiteks WAP telefonid. 'WAP viirus võib näiteks muuta telefoniraamatut, saata SMSe, võtta telefonikõnesid,' kirjeldas Hyppönen. F-Secure on juba välja töötanud WAP teenust pakkuvatele serveritele viirusetõrje tarkvara, mõne aasta pärast ehk ilmuvad esimesed mobiiltelefonis asuvad viirusetõrjujad.
Samuti on suur oht nn. veebilehe-viirustel: kui ühel sellisel õnnestuks nakatada näiteks CNNi kodulehekülg, leviks nakkus 2 miljonile külastajale tunnis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõige selle vastu aitab muidugi korralik viirusetõrjetarkvara ja selle pidev uuendamine.
Sõnumi vahendas Kaido Einama.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele