Eesti töötlejad tohivad järgmise aasta keskpaigani kõige enam Euroopa Liitu eksportida piimapulbrit, mille ekspordikvoodi maht on 10 000 tonni. Piimasaadustele on kvoote kokku 17 200 tonni jagu, kirjutab Postimees.
Soodustariifide alusel tohivad Eesti tootjad ja töötlejad ELi eksportida üldse
kokku 52 tootegrupi alla kuuluvaid kaupu, kuid tegelikkuses ei ole paljude toodete
vallas Eestis ühtegi töötlejat, kel oleks eurosertifikaat ja saaks seeläbi kvoote
Artikkel jätkub pärast reklaami
täita. Näiteks on kvoodialuste toodete nimistus hulk lihatooteid, kuid ühtegi
euronõuetele vastavat lihatöötlejat Eestis ei ole.
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaupi sõnul võiks
kvoodialuste tooterühmade arv olla tegelikult suurem ja sisaldada endas sadu
artikleid, kuid ministeerium on teadlikult lisanud sinna vaid neid tooterühmi, mille
eksportimise vastu on tootjad huvi üles näidanud.
Asekantsleri kinnitusel pole karta, et kui eestlased mingi kaubaartikli norme täita
ei suuda, siis võivad euroametnikud edaspidi neid kvoote vähendada, sest näiteks
Hetkel kuum
“Tubli tüdruku mentaliteet võiks poliitikast ära kaduda”
“Mingit emotsiooni ei tekita”
Artikkel jätkub pärast reklaami
liha vallas pole kvoodid küll viimastel aastatel suurenenud, kuid hoolimata nende
mittetäitmisest ei ole neid ka vähendatud.
Peamiselt piimatoodete suurenenud kvootide arvel loodavad nii ministeerium kui
ka põllumehed leevendust hiljutisele madalseisule piimanduses, sest
eurokvootide abil tõuseksid piima kokkuostuhinnad.