Äripäev ennustab 10 majanduskasvu

Selleks aastaks prognoosib Äripäev vähemalt 8 protsendi suurust majanduskasvu. Järgmisel aastal kiireneb majanduskasv meie hinnangul veelgi ja tuleb üle 10 protsendi. Võrreldes selle aastaga toimub järsk kasv sisemaise nõudluse osas. Samuti suureneb Eestisse tehtavate otse- ja portfelliinvesteeringute maht. Ekspordimahud võrreldes 2000. aastaga samuti suurenevad, aga kasvutempo aeglustub.

Majanduse kasvutempot pärsib nafta kõrge hind ning intressitasemete tõus eurotsoonis. Eesti majanduse käekäik sõltub ka sellest, kuidas areneb Ameerika Ühendriikide majandus.

Aasta alguses (7. jaanuar) ilmunud Äripäeva majandusprognoosis avaldas toimetus arvamust, et sellel aastal kehtima hakanud uus ettevõtte tulumaksuseadus loob aluse pikaajalisele ja kiirele majanduskasvule. Valitsuse otsus vähendada ka järgmisel aastal maksukoormust soodustab jätkuvalt ettevõtete arengut ? suurendab investeerimisvõimet ning parandab Eesti ettevõtete kaupade ja teenuste konkurentsivõimet välisturgudel. Samuti on see üks tegur, mis aitab meelitada Eestisse välisinvesteeringuid. Näiteks on tänu uuele tulumaksuseadusele tekkinud mitmel Leedu ja Läti ettevõttel huvi tuua osa oma firma tegevusest Eestisse.

Eksport jätkab kasvutrendi ka järgmisel aastal, aga kasv ei ole enam nii kiire. Ekspordimahtude kasvu mootoriks jäävad Soome ja Rootsi. Eesti eksportööre toetab jätkuvalt nõrk euro, mis annab meie ettevõtetele välisturgudel konkurentsieelise Läti ja Leedu ettevõtete ees. Samuti soodustab nõrk euro Soome ja Rootsi ettevõtete eksporti USAsse, mis peaks andma lisatööd ka nendele Eesti tööstustele, kes teevad Skandinaavia ettevõtetele allhanget. Tõenäoliselt suurenevad ekspordimahud ka Venemaale. Kuna keskeltläbi 75 Eesti ekspordist läheb Euroopa Liitu, siis soovitab Äripäev Eesti ettevõtjatele hakata järgmisel aastal aktiivsemalt otsima Euroopa Liidu riikide kõrvale uusi ekspordi sihtriike.

Positiivsed arengud Eesti majanduses ? maksukoormuse alanemine ja tulumaksureform ning järsult suurenenud ekspordimahud ? on süstinud kindlustunnet Eesti ettevõtetesse ja seetõttu võib arvata, et kohalike ettevõtjate investeerimistegevus hoogustub järgmisel aastal veelgi. Kindlasti suureneb ka välismaiste otseinvesteeringute maht. Seda juba ainuüksi tänu Narva Elektrijaamade ja Eesti Raudtee erastamisele. Välisinvesteeringute kasvuks loob head eeldused Soome ja Rootsi jätkuvalt kiire majanduskasv.

Aasta alguses prognoosis Äripäev Eestis selle aasta tarbijahinnaindeksi kasvuks 5 protsenti ja me ei ole pidanud vajalikuks seda prognoosi üle vaadata. Arvame, et ka järgmisel aastal jääb THI kasv 5,5?6 protsendi vahemikku. THI kasvu põhjustab järgmisel aastal elektrienergia järsk hinnatõus ja tõenäoliselt ei alane oluliselt maailmaturul ka nafta hind. Avatud sektoris pärsib inflatsioonitempot üha tihenev konkurents.

Aasta alguses ennustasime, et olulist laenuintresside alanemist 2000. aastal ei tule ja et Eesti Panga avaldatavad laenude kaalutud keskmised intressimäärad ei lange alla 7. Samuti ootasime pankade poolt eraisikutele ning ettevõtetele antavate laenude mahu kasvu. Esimese poolaasta arenguid tagantjärele hinnates on üllatav ettevõtete laenujäägi aeglane kasv Eesti pankades. See on põhjustatud liisingfinantseerimise osatähtsuse suurenemisest ja tõenäoliselt on paljudel Eesti ettevõtjatel õnnestunud leida finantseerimisallikaid välismaalt.

Intressimäärad järgmisel aastal ei alane. Suureneb pankade laenujääk nii eraisikute kui ka ettevõtete osas.

Kuigi järgmisel aastal majanduse kiire kasvutempo jätkub, ei usu Äripäev, et tööpuuduse tase hakkab 2001. aastal Eestis vähenema. Tööta tööotsijate arv ei lange alla 40 000. Kindlasti jätkub järgmisel aastal keskmise palga kasv. Aasta alguses prognoosisime 2000. aasta keskmiseks palgaks 4850 krooni kuus ja toimetus ei näe praegu põhjust selle prognoosi muutmiseks. Järgmisel aastal tõuseb keskmine palk 5400?5500 kroonini.

Autor: ÄP