• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 17.10.00, 00:00

Minister Padar tahab piirata vaba konkurentsi

Ivari Padar on enda käskkirja alusel septembri lõpu seisuga riigieelarvest toetanud ühistulisi põllumajandusettevõtteid enam kui 10 miljoni krooniga ning miljoni krooniga ministeeriumi haldusalasse kuuluvat Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), et luua piimaekspordi organisatsioon, millel oleks ainuõigus Eestist piimatooteid eksportida. Organisatsiooni kuuluvad EPKK nägemuse kohaselt vaid ühistulised piimandusettevõtted. Padari käsul riigieelarvest finantseeritaval organisatsioonil tekiks võimalus dikteerida, mis hinnaga erinevatelt tootjatelt-töötlejatelt piimatooteid ekspordiks kokku osta.
EPKK piima ekspordi organisatsiooni projektijuhiks on ühistulise piimatöötleja E-Piim juht Jaanus Murakas. Murakas tunnistas, et kui organisatsioon saab endale ekspordikvoodi haldamise õiguse, siis viib see välja olukorrani, kus organisatsioon saab otsustada, kellelt ja kui palju piimatooteid osta. ?Ühistulised ettevõtted on prioriteet, see on suurema tasakaalu loomine, sest praegu on jäme ots suurte piimatöötlejate käes,? lausus ta.
?Me tahaks tekitada Eestis pudelikaela, kus kvoodikaup väljuks ühe ettevõtte nimel,? lausus Murakas. ?Piimatootjate hirm on praegu, et kui töötlejad saavad turult rohkem raha, siis pole kindel, kas see ka tootjateni jõuab,? ütles ta.
Muraka sõnul peakski piimatootjad kontrollima piima eksporti, sest seni on 1,5 miljardi krooni eest aastas toodetava toorpiima hindu ja koguseid dikteerinud piimatööstused. Projekti kohaselt peaks 3,8 miljonit krooni maksvad ettevalmistustööd lõppema tuleval aastal. Sel aastal toetab põllumajandusministeerium ühistuid 16 miljoni krooniga, seni on sellest suurima osa, ligi 4 mln krooni saanud ühistu E-Piim.
Piimatööstuse Põlva Piim juhataja Aivar Häelm sõnas, et ideoloogilistel kaalutlustel ühistuliste ettevõtete toetamine pole õige. Samas leidis Häelm, et riikliku monopoli loomine on Padarile helesinine unistus, mis tegelikkuseks ei saa. ?Euroopa Liit ei lase, ka Lõuna-Aafrika Vabariik proovis seda teha,? kinnitas ta. ?Toetuste eraldamisel saab olla vaid üks kriteerium, see on äriplaan, ei saa olla põhimõte, et ühistuline vorm saab ja teised ei saa,? lisas ta.
Põllumajandusminister Ivari Padar kinnitas, et pole kunagi olnud arutelu, et piima ekspordi organisatsioon peaks ühendama ainult ühistulisi ettevõtteid. ?Oleme rääkinud üleüldise organisatsiooni loomisest ja ühel meelel on olnud nii ühistulised kui ka kõik muud piimandusettevõtted,? lausus minister. Ometi kirjeldatakse ühistute põhjal loodava organisatsiooni projekti eesmärkidena saada enda haldusesse piimatoodete ekspordikvoot ning saavutada ühtlasemat kasumijaotust piimasektoris.
Riigikontrolli auditiosakonnas läbi töötatud ning heaks kiidetud Eesti juristide ühiskirja kohaselt rikkus Padar toetusi jagades põhiseadust, mittetulundusühingute seadust ning konkurentsiseadust, eelistades põhjendamatult valitud ettevõtlusvorme eesmärgiga suurendada nende tegevuse tulukust.
Ka riigikontrolli pressinõunik Sven Soiver kinnitas, et riigikontrolli hinnangul on Padari antud käskkirja alusel eraldatud toetused tehtud ebaseaduslikult.
Padar ütles, et temani pole jõudnud ühtegi arvamust riigikontrollilt. ?Mis puutub minu suhtumist vabasse konkurentsi, siis igal juhul pole vaba konkurents see, kui piimakombinaadid lepivad omavahel kokku, et hoiavad piima hinna all,? lisas Padar.
Eelmisel nädalal võttis riigikogu vastu maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse, mille kohaselt saab ühistuid toetada ilma seadust rikkumata. Järgmiseks aastaks on neile ette nähtud toetusi 33 miljoni krooni eest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele