Juhin lugejate tähelepanu 16. oktoobril ajalehes Äripäev ilmunud uudises ?Hansapanga PIN-koodide vahetamine kaheldav? avaldatud väärale mõttearendusele, kus seatakse kahtluse alla Hansapanga 25. septembril käivitatud PIN-koodide vahetamise kasutegur fiktiivsete kaarditehingute ärahoidmiseks.

Septembri teisel nädalavahetusel panga poolt avastatud kaardipettus on sundinud nii panka kui ka kliente suuremale valvsusele sularaha- ja makseautomaatide jälgimisel ja kasutamisel.

Vähem kui nädalaga vaatas panga turvaosakond üle panga automaatide valvesüsteemid ning täiustas jälgimisseadmete tööd. Vaadati üle panga ja turvateenuse osutajate töökorraldus sarnaste pettusjuhtumite vältimiseks. Võimalike pettusekatsete ennetamiseks ning kopeeritud andmete kasutamise piiramiseks rakendas pank alates 25. septembrist pea kõikides oma sularaha- ja makseautomaatides kohustuslikku PIN-koodi muutmist.

Pank kinnitas juba toona, et koodide muutmine ei toimu kõikidele klientidele üheaegselt vaid panga poolt vabalt määratud kliendigruppide kaupa.

Tänaseks on kood muudetud pea pooltel Hansapanga kaardi kasutajatel. Kaardi kasutajad, kes on iseseisvalt koodi muutnud või saanud viimase kuu aja jooksul uue kaardi, koodi teist korda muutma ei pea.

Vastuseks Peeter Marvetile, keda on kõnealuses Äripäeva artiklis korduvalt tsiteeritud: klientide turvalisuse tagamine ei saa olla ega ole Hansapanga jaoks PR- (suhtekorraldusliku) kaaluga ettevõtmine. Kliendiandmete kaitse kolmandate isikute eest on panga jaoks esmatähtis.