Kui maksuamet tülitab maksumaksjat

Mõnikord võib maksukorralduse seaduse täpne järgimine ettevõtjat ehmatada, kui maksuamet oma ettekirjutuses temalt kui kolmandalt isikult teiste maksumaksjate või tema enda tehingute kohta informatsiooni nõuab.

Ettekirjutuses on peale osapoolte nimede ja muude andmete nimetatud ka ettekirjutuse täitmise tähtaeg, ettekirjutuse eirajale rakendatavad sanktsioonid, ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kõige tähtsam nõue ettekirjutusele on, et esitatud peab olema ettekirjutuse põhjus (koos viidetega vastavate seaduste sätetele) ja viited seadusele, mida ettekirjutuse saaja on rikkunud.

Maksude tasumise või maksu kinnipidamise õigsuse kontrollimiseks on maksuametnikul õigus kontrollida kõiki asjasse puutuvaid maksumaksja dokumente, inventeerida kaupu, materjale ja muud vara. Selleks peab maksuametnikul olema maksuameti keskasutuse või kohaliku asutuse (kohaliku maksuameti) direktori või nende asetäitjate volitus.

Dokumentide esitamist, suuliste või kirjalike seletuste andmist ning asjade, raha või väärtpaberite ettenäitamist võib maksuamet nõuda sellekohase ettekirjutusega. Suulised selgitused protokollitakse ning protokolli peab allkirjastama maksumaksja või tema esindaja.

Kontrollitavatest dokumentidest on maksuametil õigus teha väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid.

Üldjuhul näitab maksumaksja dokumente ja esemeid maksuameti ametiruumides. Kui maksumaksja annab nõusoleku või kui dokumentide maksuameti ametiruumidesse toimetamine on võimatu või põhjustaks üleliigseid kulutusi, vaatab maksuametnik dokumente maksumaksja juures. Tõenäoliselt on maksumaksjale endale tihti mugavam, kui dokumente kontrollitakse tema juures. Raha võib maksuametnik kontrollida ainult maksumaksja juures.

Dokumentide kontrolli või inventuuri kohta koostab maksuametnik kontrollakti, milles tuuakse ära täiendava maksusumma määramise põhjendus. Kui maksumaksja põhjendusega ei nõustu, on tal õigus nõuda oma eriarvamuse märkimist kontrollakti. Eriarvamust tuleks põhjendada viidetega vastavatele maksuseaduste sätetele.

Maksurevisjoni tehes peab maksuamet kirjeldatud reegleid alati järgima. Oluline on märkida, et kontrolli tulemusena ei vormista maksuamet kohe maksusumma määramise ettekirjutust, vaid kontrollakti, mis veel ei kohusta tasuma maksusummat 30 päeva jooksul nagu ettekirjutus.

Maksuametil on õigus määrata tasumisele või ülekandmisele kuuluv maksusumma kolme aasta jooksul, maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral kuue aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates. Maksusumma tuleb tasuda 30 kalendripäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevale järgnevast päevast arvates.

Maksumaksja tegevuskoha kontrollimine on õigustatud ainult maksukuritegude tõkestamiseks. Seda võib maksuametnik teha eelneva hoiatuseta, kuid ainult maksuameti või kohaliku maksuameti direktori allkirjaga ettekirjutuse alusel ja ametitõendi ettenäitamisel. Ettekirjutus peab sealjuures sisaldama andmeid selle kohta, millise kuriteo ettevalmistamises või toimepanemises maksumaksjat kahtlustatakse, samuti eesmärk, mida tegevuskoha kontrollimisega taotletakse, ning põhjus, miks eesmärki ei olnud võimalik saavutada muid seaduses sätestatud võimalusi kasutades. Tegevuskohta tohib kontrollida ainult maksumaksja, tema esindaja või töötaja juuresolekul.

Kui maksumaksja näitab maksuametnikule vabatahtlikult oma tegevuskohta, siis ettekirjutust vormistada ei ole vaja.

Kui huvitatud isik (maksumaksja, maksu kinnipidaja või kolmas isik, kelle huve haldusakt puudutab) ei nõustu kohaliku maksuameti haldusaktiga (ettekirjutus, otsus või maksuteade), on tal õigus esitada maksuametile kaebus või vastulause. Need dokumendid peavad sisaldama nõuet muuta või tühistada haldusakt ning viiteid nõuet põhjendavatele seadusesätetele või asjaoludele.

Kaebuse vaatab kõigepealt läbi kohalik maksuamet. Kui kohalik maksuamet kaebusega nõustub, võib ta jätta selle edasi saatmata ja muudab või tühistab vaidlustatud ettekirjutuse või otsuse ise. Kui kaebuses on puudusi, võib kohalik maksuamet lubada need kahe nädala jooksul kõrvaldada.

Maksuamet teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul kaebuse või vastulause saamise päevale järgnevast päevast arvates. Kui kaebuse või vastulause lahendusena haldusakt tühistatakse, on maksuametil õigus teha uus haldusakt. Kui maksumaksja või muu huvitatud isik on ettekirjutuse peale esitanud kaebuse kohtusse, ei pea maksuamet seda kaebust lahendama. Kui maksuamet ei tee vastulause või kaebuse kohta otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul, tühistab kohus huvitatud isiku nõudmisel vaidlustatava haldusakti.

Loodetavasti ei jõua enamiku maksumaksjate suhtlemine maksuametiga viimati kirjeldatud faasi. Kindlasti tasub aga silmas pidada, et üksteise õiguste ja kohustuste tundmine ning nende respekteerimine teeb maksuameti ja maksumaksja suhtlemise hõlpsamaks.

Autor: Kadri Arula