Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    VEB nõuab Tartu Ülikoolilt 40 miljoni kroonist võlga

    Tartu Ülikoolil seisab lähiajal ees kohtutee, kui ta ei maksa tagasi VEBist kommertstegevuseks laenatud raha, ütles reedel VEBi võlanõudeõigust esindava offshore-firma Cleider Projects juht Dmitri Nikolajev.
    Tartu Ülikool ei kavatse VEBile võlga tagasi maksta, sest pole kunagi kätte saanud ligi 16 miljoni krooni suurust laenu põhiosa, teatas ülikooli finantsdirektor Taimo Saan. ?Ülikool ostis südamekirurgia keskusele varustuse oma raha eest, laenamata selleks VEBist,? ütles Saan.
    Eelmisel aastal ligi 600 miljoni kroonise eelarvega Tartu Ülikooli ähvardaks laenu tasumine finantsraskustega.
    Venemaalt laenatud raha laekus ülikoolile, mille eest osteti seadmed südamekirurgia keskusele ning kaks freespinki meditsiiniliste laserite tootmiseks, kinnitas samas professor Jüri Kärner, kes allkirjastas 1988. ja 1989. aastal Tartu Ülikooli rektorina VEBiga kolm laenulepingut.
    Kümnete soomlaste elu õnnestunud südameoperatsiooniga päästnud tippkirurg Toomas Sulling alustas oma tähelendu rahvusvaheliselt tuntud kliiniku eesotsas kümmekond aastat tagasi, kui Tartu Ülikool laenas südamekirurgia keskusele Venemaa Välismajanduspangalt kahes osas 500 000 valuutarubla seadmete ja arstiriistade ostmiseks.
    Moskva rahaga osteti läänest haigete operatsiooni eelse ja järgse jälgimise süsteemid ja erilised arstiriistad, mida toonases Nõukogude Liidus ei toodetud.
    Väiksema laenuosa kasutamise arvestuse kohaselt kavatses ülikool 100 000 valuutarubla suuruse investeeringu abil kahe aasta jooksul teenida 770 500 valuutarubla, mis oli USD ekvivalendiks.
    Raha käsutas Sullingu sõnul AS Estimpeks, kes hankis ülikooli lepingupartnerina vajaminevad seadmed ning varustas Sullingule alluvat keskust soomlastest patsientidega. ?Aasta pärast edukalt käivitunud projekti käivitamist jäime aga oma klientidest ilma ning ei suutnud enam võlga pangale tagasi maksta,? ütles Sulling.
    Konkurentsist ärritunud Soome meditsiiniringkonnad seadsid Eesti südameoperatsioonide ohutuse kahtluse alla ning suurendasid operatsioonide arvu Soomes, rääkis Sulling.
    Nõukogude Liidu lagunemisega tekkinud kaoses jättis Venemaa Välismajanduspank võla tagasinõudmise unarusse, kuid saatis Tartu Ülikoolile perioodiliselt väljavõtteid pangaarvete seisust ja võlgnevuse kasvamisest.
    Tartu Ülikool asus võlateateid ignoreerima, võttes ametliku seisukoha, et ülikool ei ole VEBiga sõlmitud krediidi kokkulepete eest vastutav, sest tegemist on Eesti NSV nimel sõlmitud lepingutega.
    Nimetatud seisukoha 1997. aastal allkirjastanud ülikooli prorektor Toivo Maimets aga kinnitas eelmisel nädalal, et see ei tähenda, nagu Tartu Ülikool ütleks lahti kõikidest Nõukogude Liidu aegse Tartu Riikliku Ülikooli kohustustest, olemata selle õigusjärglane.
    Ülikooli järjepidevuse eitamine võib igaveseks kustutada Tartu Ülikooli lootused saada tagasi sõjakeerises Venemaale viidud varad, mille tagastamist pärast Eesti taasiseseisvumist on järjekindlalt taotletud.
    1995. aastal andis Tartu Ülikool Tallinna Kiirabihaigla baasil tegutsenud südamekeskuse töötajad ja Venemaalt laenatud rahaga soetatud varad üle Mustamäe Haiglale. ?Südamekeskuse varad anti üle bilansist bilanssi, kuid finantskohustusi üle ei antud,? ütles Mustamäe Haigla peaarst Ralf Allikvee.
    Sullingu juhitav südame- ja veresoontekirurgia kliinik töötab praegu Mustamäe Haigla osakonnana.
    Tartu Ülikooli juhtkond on andnud viimasel ajal VEBist laenatud raha suhtes vastuolulisi selgitusi. Kui veel ligi kuu aega tagasi teatas Saan, et ülikoolil puuduvad igasugused andmed laenu kohta, siis eelmisel nädalal oli ta sunnitud tunnistama, et vähemalt laenulepingud on tema käsutuses.
    Saani selgitus, et seadmed soetati tegelikult muudest vahenditest, viitab võimalusele, et ülikool kombineeris ühe hanke teostamiseks kaks finantseerimist ja asjaosalised hiljem varastasid suure osa ligi 16 miljoni krooni suurusest VEBi laenust.
    Laenulepingute hiljem koostatud lisadest selgub, et raha on VEBist ülikoolile laekunud ja lepingut on asutud mõlemapoolselt täitma.
    Saan kinnitas samas, et osa laenuga soetatud varadest läksid ülikooli asemel hoopis erastruktuuride käsutusse, kus neid kasutati erinevalt laenulepingus märgitud eesmärkidest. Nimelt avastas ülikooli sisekontroll Saani sõnul 1993. aastal, et meditsiiniliste laserite väiketootmiseks 386 600 Saksa marga eest soetatud freespingid on olnud kolm aastat aktsiaseltsi TVT käsutuses.
    Freespingid on tänaseks avalikul enampakkumisel maha müüdud, sest Tartu Ülikool ei vajanud neid, ütles Saan.
    Taimo Saan lisas, et ta peab vähetõenäoliseks, et ülikooli ametiisikud raha varastasid.
    Samal seisukohal oli ka Maimets. ?Ma ei näe, et rektor Jüri Kärnerist ja prorektor Ants Kallikormist, kes allkirjastas lepingute täiendused, oleks miljonäre saanud,? lausus Maimets.
    Vene ärimeestele kuuluva offshore-firma Cleider Projectsi juht Dmitri Nikolajev ütles, et Venemaa välismajanduspanga VEB poolt talle võlgade sissenõudmiseks üle antud nimekiri Nõukogude Liidu lõpuaastatel VEBist laenu saanud kuueteistkümne Eesti ettevõttega sisaldab võlasummat kokku 740 miljoni krooni väärtuses. Alates eelmisest aastast käib firma Cleider Projects kohut ASiga Kunda Tehased. Käimasoleva protsessi käigus nõuab Cleider Projects Kunda Tehaselt 735 000 krooni suuruse summa tasumist, milles Lääne-Viru maakohus langetab otsuse 17. novembril.
    Kunda Tehased laenas VEBist ligi 1,9 miljonit dollarit seadmete ostmiseks, kuid andis raha üle ASile Est-Stein. Riigi poolt likvideerimisele määratud Kunda Tehaste juhtkond otsustas VEBi laenu ettevõtte bilansist kustutada. Võlg on tänaseks kasvanud ligi 71 miljoni krooni suuruseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Soome pangajuhid ennustavad lühikest majanduslangust
Soome pangajuhtide arvates tuleb majanduslangus leebe ja kestab paar kvartalit, kirjutab Kauppalehti.
Soome pangajuhtide arvates tuleb majanduslangus leebe ja kestab paar kvartalit, kirjutab Kauppalehti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.